Veneetsia on maailma omapärasemaid linnu, paiknedes põhiliselt Veneetsia laguuni saartel. Algselt oli saari 118, nüüdseks on kanalite täitmise ja saarte ühendamise tõttu nende arv vähenenud 18-ni.
Linn oli aastatel 697–1797 eksisteerinud Veneetsia vabariigi keskus. Oma kõrgaegadel oli see riik Vahemere piirkonna võimsamaid ja rikkamaid ning linn hoidis enda kontrolli all suurt osa Vahemere idaosa kaubandusest.
2018. aasta alguses elas linnas 261 321 inimest, kelles ligikaudu 55 000 elas ajaloolises linnasüdames. Koos Padova ja Treviso linnaga moodustab Veneetsia linnastu, kus elab kokku ligi 2,6 miljonit inimest.
Veneetsia on tuntud üleujutuste poolest, mis meretaseme tõusu tõttu järjest sagenevad. Linna kaitsmiseks on ellu kutsutud MOSE projekt ning ühe võimaliku lahendusena nähakse ka põhjavette vee juurdepumpamist, et kergitada Veneetsia alust pinnast.[3]
181 rajasid roomlasedAquileia linna ja piirkond liideti Rooma riigiga. 5. sajandil, mil barbarid hakkasid Rooma riigi piire proovile panema, vallutasid sealsed alad üksteise järel hunnid (452. aastal), idagoodid ja langobardid. Just neil rahututel aegadel sai alguse Veneta laguuni saarte asustus: algul ajutiste redupaikade näol, siis juba püsiva asukohana.
10. sajandil sai Veneetsia Bütsantsi riigi iseseisvaks provintsiks. Ta omandas eesõiguse kaubanduseks idamaadega ning kogus seeläbi jõukust ja võimu. Keskajal laiendas ta oma mõjuvõimu Vahemere piirkonnas. Suur osa Aadria mere idarannikust kuulus Veneetsia vabariigile, samuti hulk Vahemere saari. Ainult Genova suutis jõukuse poolest Veneetsiaga võistelda. Linna tohutu rikkus kajastub ka tema arhitektuuris.
Administratiivselt jagunesid Veneetsia valdused kolme peamisse ossa:
Dogado (tõlkes sõna-sõnalt 'doodžile alluv territoorium'), mis koosnes linna saartest ja laguuni ümbritsenud algsetest Veneetsia aladest;
Hiljem, kui põhilised kaubateed läksid Vahemerelt Atlandi ookeanile, hakkasid Veneetsia tähtsus ja jõud vähenema ning 1797 langes linn Napoleoni kätte. Hiljem kuulus linn mitut puhku Austriale.
Üleujutused teevad linnale üha kasvavat kahju, sest saarestik vajub aeglaselt Aadria merre.
Minevikus oli Veneetsias kombeks, et kurjategijad kandsid maske, et neid pärast ära ei tuntaks. Sellepärast keelati linnas ametlikult maskide kandmine, välja arvatud mõned päevad aastas. Hiljem kujunesid nendel päevadel maskiballid Veneetsias suureks turistiatraktsiooniks.
Veneetsia on Euroopa suurim autovaba piirkond. Kogu liiklemine ajaloolises kesklinnas toimub jalgsi. Täpsemalt öeldes viib Veneetsiasse mööda laia silda küll mitmerealine autotee, kuid saartel lõpeb see kohe. Autod saab panna tohututesse parkimismajadesse ning edasi tuleb liikuda jalgsi. Suure hulga treppide tõttu pole võimalik liigelda mootor- ega jalgrattaga.
Ainsateks transpordivahenditeks on veesõidukid. Linna tähtsaim veetee on Suur Kanal; seda mööda toimub ka veebusside ehk vaporettode regulaarliiklus. Veneetsia traditsiooniline liiklusvahend gondel leiab tänapäeval kasutust peaasjalikult turistide sõidutamisel.
Tänavate aset täidavad Veneetsias suures osas kanalid. Neid on üle saja, kõige pikem (3,8 km) ja laiem on Suur Kanal. Kanalitel on umbes 400 silda. Üle Canal Grande viib kolm silda: Rialto sild, Scalzi sild ja Akadeemia sild. Kanalid on väga reostunud veega.