Ahvirõuged
Ahvirõuged on loomade viirusnakkushaigus, mis võib kanduda inimesele. Seda põhjustab ahvirõugete viirus Orthopoxvirus simiae, mis levib piisknakkusena, otsesel kontaktil haigega või haige eritistega saastunud pindade kaudu.[1] Ahvirõugete viirus kuulub poxviridae ehk poksviiruste sugukonda, ortopoksviiruste perekonda koos rõugete, lehmarõugete ja vaktsiiniaga.[2] Selle endeemiline piirkond on Lääne- ja Kesk-Aafrika troopilistes vihmametsades, kuid haigestunuid on leitud ka näiteks Euroopast ja alates 2003. aastast USA-st.
_-_CDC.png)
Haiguse nimetus on tulnud sellest, et 1958. aastal toimus uuringu tarvis peetud ahvide kolooniates kaks rõugetetaolise tõve puhangut.[3][2] Haiguse peamised levitajad on aga närilised.[4]
Nakatumine
Peremeesloomade hulka kuuluvad mitmed närilised ja ahvid. Inimene võib haigestuda nakatunud loomaga kokku puutudes, näiteks hammustuste ning naha ja limaskesta vigastuste kaudu, samuti haige looma liha süües. Haigus võib levida ka inimeselt inimesele: lisaks vigastatud naha ja limaskesta kaudu organismi sattumisele ka piisknakkusena, kuid nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti, näiteks seksuaalvahekorda.[3][5] Nakatumine võib toimuda üsasiseselt või sünnitusel. Haigus levib riigist riiki peamiselt turismi ja loomade transpordiga.[2]
Haiguse sümptomid ja kulg
Haigustunnused ilmnevad nakatunul 1–3 nädalat pärast nakatumist (peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva). Haigus kestab ligi kaks nädalat.[6] Sümptomid sarnanevad tavaliste rõugete omadega, aga on leebemad. Esimeses etapis võivad tekkida palavik, pea- ja seljavalu, lihasevalu, külmavärinad, lümfisõlmede turse, väsimus.
Lööve, mis tekib 1–10 päeva pärast nakatumist, teeb läbi mitu arenguetappi: maakulid (laigud) -> paapulid (kergelt kõrgenenud sõlmekesed) -> vesiikulid (selge vedelikuga täidetud põiekesed) -> pustulid (kollase vedelikuga täidetud mädapõiekesed). Kõigepealt tekib villiline lööve näole, hiljem muudele kehaosadele, kaasa arvatud suguelunditele – algul meenutab lööve süüfilist või rõugeid, hiljem kattub koorikuga, mis pärast eemaldub ja siis pole inimene enam teistele nakkusohtlik.[5]
Suurem osa nakatunuist paraneb mõne nädalaga. Rasked juhtumid esinevad sagedamini lastel. Surmaga lõpeb haigus selle ühe vormi korral kuni 10 protsendil lastel ja noortel täiskasvanutel, samuti immuunsusprobleemidega haigetel.[3][6][2]
2022. aasta haiguspuhang
2022. aasta ahvirõugete puhangu käigus levima hakanud haiguse vorm on tõenäoliselt leebe. Sellega kaasnev suremus on alla ühe protsendi.[2] 2022. aasta 22. mai seisuga oli maailmas registreeritud inimestel 120 ahvirõugete haigusjuhtu.[7] Sama aasta juuni lõpuks oli haigusesse nakatunud üle 4000 inimese ja genoomi uuringutest ilmnes, et tõbi on viimastel aastatel kiiresti muteerunud, tõenäoliselt kiirenes viiruse arenemine 2017. aastal.[8]
Eesti esimene ahvirõugete juhtum tuvastati 28. juunil 2022.[9] 29. juulil teatas Hispaania Euroopa esimesest ahvirõugete surmajuhtumist.[10] Varasemad surmajuhtumid olid registreeritud Aafrikas.[10]
Ennetus ja ravi
Haiguse kulg on reeglina kerge, haigus on tavaliselt iseparanev.[3] Ahvirõugete vastu peaks kaitsma tavaline rõugevaktsiin, rõugete vastu vaktsineerimine kaitseb umbes 85 protsendil ahvirõugete vastu; vaktsiini saab manustada ka juba nakkusega kokku puutunud inimesele, et vältida tema haigestumist.[4][6] Ahvirõugeid ravitakse antiviraalse ravimi tekovirimaadiga, mis on näidustatud täiskasvanutel ja lastel kehakaaluga vähemalt 13 kg järgmiste viirushaiguste raviks:
- rõuged
- ahvirõuged
- lehmarõuged
Toimeainena tekovirimaati sisaldav ravim Tecovirimat SIGA on näidustatud ka vaktsiiniaviiruste replikatsioonist põhjustatud tüsistuste raviks.[11] (Eestis seda ravimit ei turustata.) Ahvirõugete ravi keskendub peamiselt sümptomite leevendamisele.[2]
MVA-BM-vaktsiini, millega vaktsineeritakse rõugete ja ahvirõugete vastu, turustatakse nimega Imvanex[12] (Euroopa Liidus), Imvamune (Kanadas) ja Jynneos (USA-s).[13]
Ajalugu
Esimest korda avastati haigus loomadel, täpsemalt ahvidel 1958. aastal.[3] Inimesel tuvastati see esimest korda 1970. aastal, ühel Kongo lapsel. USA-s tuvastati see esimest korda 2003. aastal seoses Ghanast toodud loomadega.[2]
Juuli lõpus 2022 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ahvirõugetega seoses välja hädaolukorra, nimetades nakatumisriski üleilmselt mõõdukaks ja Euroopas kõrgeks – registreeritud oli 16 000 nakatumist 75 riigis, surnud viis inimest.[14]
Viited
Välislingid
Ahvirõuged – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- David Mercer. Monkeypox outbreak in Spain linked to sauna - as UK faces 'significant rise' in cases. Sky News, 22. mai 2022