Purpurpärgament
Purpurpärgament oli hilisantiigis ja Bütsantsis, samuti iiri-anglosaksi, karolingide ning ottode raamatukunstis kasutatud luksuslik kirjutusmaterjal, purpuriga või orselliga[1] purpurseks värvitud pärgament. Kirjatähed kanti sellele tavaliselt kuldse või hõbedase tindiga[2]. Mõned käsikirjad sisaldavad vaheldumisi purpur- ja tavalisest pärgamendist lehti, näiteks Stockholmis asuv codex aureus[3].
Üleni purpurpärgamendile kirjutatud käsikirjade kohta on kasutusel üldnimetus codex purpureus (ladina keeles codex 'raamat', purpureus 'purpurne'), millele lisatakse enamasti kohanimele viitav täiendsõna.
Tähendus
Purpur oli kalleim antiikajal tuntud värvaine, mida toodeti purpurtigudest ennekõike Vahemere maades. Purpurpärgamendile kirjutatud käsikirjade traditsioon jätkus Bütsantsi kultuurimõju kaudu ka Karolingide riigis ja hiljem. Nagu Rooma riigis, nii seostus ka Bütsantsis purpurivärv keiserlikkusega ja laiemas tähenduses kõrgeima võimuga. Purpurpärgamendile kirjutati olulisimaid kristlikke tekste, eelkõige Uut Testamenti, ja need luksuskäsikirjad olid mõeldud kasutamiseks kas väga kõrge positsiooniga isikutele, nagu Wulfila hõbepiibel, või väga pidulike sündmuste jaoks, nagu näiteks Viini kroonimisevangeliaar.
Käsikirju
Kreekakeelsed untsiaalkäsikirjad
6. sajandi kreekakeelsed Uue Testamendi käsikirjad, kirjutatud kreeka untsiaalis:
- Codex purpureus Petropolitanus
- Codex Sinopensis (illustreeritud)
- Rossano Codex purpureus Rossanensis (illustreeritud)
- Codex Beratinus (illustreeritud)
- Untsiaalkäsikiri 080 (leht Peterburis Venemaa Rahvusraamatukogus Gr. 275, 3 ja leht Aleksandria patriarhaadi raamatukogus, 496)
Kreekakeelsed minuskelkäsikirjad
6. sajandi kreekakeelsed Uue Testamendi käsikirjad, kirjutatud kreeka minusklis:
- Minuskelkäsikiri 565 ehk keisrinna Theodora käsikiri
- Minuskelkäsikiri 1143 ehk Beratinus 2
Ladinakeelsed Uue Testamendi käsikirjad ja fragmendid
- Codex Vercellensis
- Codex Veronensis
- Codex Palatinus
- Codex Brixianus
- Codex purpureus Sarzanensis
- Codex Vindobonensis Lat. 1235
Gootikeelne käsikiri
- Uppsala codex argenteus, piiskop Wulfila hõbepiibel (illustreeritud)
Muud
- Viini Genesis, Septuaginta käsikiri 6. sajandist (illustreeritud)
- Godescalci perikoopideraamat aastaist 781–783
- 9. sajandi lektsionaar codex Neapolitanus
- Viini kroonimisevangeliaar 9. sajandi algusest
- Saint-Riquier' evangeliaar
- Codex Cavensis, La Cava piiblikäsikiri Astuuria kuningriigist 9. sajandi algusest
- Mõned anglosaksi käsikirjad, sh Stockholmi codex aureus