Deniss Boroditš
Deniss Boroditš (sündinud 1. novembril 1979 Tallinnas) on Eesti poliitik. Ta oli XIII Riigikogu liige ja kuulus Reformierakonda. Keskerakonna liikmena oli ta aastatel 2007–2011 Tallinna abilinnapea.
| Deniss Boroditš | |
|---|---|
 | |
| XIII Riigikogu liige | |
| Ametiaeg 2015–2018 | |
| XII Riigikogu liige | |
| Ametiaeg 2011–2015 | |
| Tallinna abilinnapea (kommunaalmajandus ja keskkond) | |
| Ametiaeg 2007–2011 | |
| Isikuandmed | |
| Sündinud | 1. november 1979 Tallinn, Eesti |
| Erakond | Eesti Reformierakond (2013–2018) Eesti Keskerakond (2004–2012) |
Hariduskäik
1997. aastal lõpetas Deniss Boroditš Tallinna 14. Keskkooli (hilisem Ranniku Gümnaasium) ning 2001. aastal Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis õigusteaduse erialal.
Töökohad
- 2000 Justiitsministeeriumi praktikant
- 2000–2002 eraettevõtja (jurist)
- 2003–2004 Kristiine Linnaosa Valitsuse õigusnõunik
- 2005 AS Parvati arendusdirektor
- 2005–2007 OÜ Hexanori nõunik
- 2005–2007 Tallinna Linnavolikogu liige
- 2007–2011 Tallinna abilinnapea
- 2011–2015 XII Riigikogu liige
- 2015–2018 XIII Riigikogu liige
- 2018–2022 Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimees
Kuulumine nõukogudesse
- 2007–2011 AS Tallinna Vesi nõukogu liige
- 2007–2011 AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (endine Tallinna Prügila) nõukogu liige
- 2012–2016 Integratsiooni SA nõukogu liige
- 2015–2016 RMK nõukogu liige
Poliitiline tegevus
Aastatel 2004–2012 kuulus ta Eesti Keskerakonda.
Deniss Botoditš kandideeris 2005. aasta kohalikel valimistel Põhja-Tallinna linnaosas ning osutus 168 häälega valituks Tallinna Linnavolikokku.
Aastatel 2007–2011 oli ta Tallinna abilinnapea[1], vastutades kommunaalmajanduse ja keskkonna valdkondade eest.
2009. aasta kohalikel valimistel kogus Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Deniss Boroditš Tallinna linnas suuruselt kolmanda häältesaagi: 6640 häält. Temast rohkem said hääli ainult Edgar Savisaar ja Jüri Ratas.[2]
2011. aasta Riigikogu valimistel valiti Deniss Boroditš XII Riigikogu[3] koosseisu Keskerakonna kandidaadina. Riigikogu liikmena tööle asudes lahkus ta abilinnapea ametist.
Boroditš kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel Reformierakonna nimekirjas Ida-Virumaal, valimisringkonnas nr 7, sai 769 häält ning osutus valituks ringkonnamandaadiga.[4][5]
Deniss Boroditš kuulus detsembrist 2013 kuni augustuni 2018 Reformierakonda[6].
Tegevus Tallinna abilinnapeana
Deniss Boroditš oli Tallinna abilinnapeana ametis aastatel 2007–2011[1] ning vastutas kommunaalmajanduse ja keskkonna valdkondade eest. Tema esimene tööpäev oli pronksiööle järgnenud päev, mis tähendas, et sisseelamiseks talle aega ei antud ning kohe oli tarvis organiseerida öise mässu üle elanud linnatänavate puhastamine ja korrastamine.
Abilinnapeana ametis oldud viie aasta jooksul koostas Boroditš mitu linna jaoks olulist kommunaal- ja keskkonnaprojekti, teiste hulgas:
- Tallinna linna kanalisatsiooni väljaehitamise programmi lõpetamine (toimus aastatel 2008–2011, investeering umbes 80 miljonit eurot), mille tulemusena said kõik Tallinna majapidamised (umbes 3800, sh 50% Nõmme majapidamistest) linna toel kanalisatsiooniga liitumise võimaluse;
- Ülemiste liiklussõlme ehituse ettevalmistamise alustamine, mis hõlmas projekteerimist, maade ostmist ja ehituse alustamist;
- Vabaduse väljaku rekonstrueerimine;
- Kalamaja kalmistupargi rekonstrueerimine;[7]
- koostöös erasektoriga Lasnamäel asuva Pae pargi rekonstrueerimise algatamine;
- Põhja-Tallinna ja Haaberstit ühendava mereäärse jalgrattatee ehitamine;[8]
- Piritale ainulaadse Lillepi ringi rajamine;[9]
- Tallinna lillefestivali ellukutsumine;[10]
- Tallinna korteriühistutele suunatud toetusprojekti "Fassaadid korda" ellukutsumine.
Lahkumine Keskerakonnast
Pärast 2011. aastal toimunud Keskerakonna kongressi, kus Jüri Ratas kandideeris edutult[11] senise erakonna esimehe Edgar Savisaare vastu, otsustasid kaheksa Ratase leeri kuulunud poliitikut erakonnast lahkuda, Deniss Boroditš nende hulgas.[12] Viimane põhjendas[13] oma otsust erakonnast lahkuda sellega, et uute ideede ja erakonna avatumaks muutmise soosijaid küll kongressil oli, kuid siiski jätkus kõik vanaviisi. Samuti oli tema lahkumisel oluline tõukeandja nn Kalle Laaneti juhtum, kus oma arvamuse esitamist karistati otsitud põhjenduste abil parteist väljaviskamisega[14].
Tegevus Riigikogu liikmena
Jaanuaris 2014 nimetati Deniss Boroditš Reformierakonna Ida-Viru maakonnajuhiks[15] ning seetõttu on Riigikogu liikmena tema jaoks südamelähedased teemad Ida-Virumaal valitsev tööpuudus ja ettevõtluskeskkond. Sealse tööpuuduse leevendamiseks peab ta oluliseks riiklikult toetada kohalike (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Kiviõli) tööstusparkide arengut. Lisaks seisis ta põlevkivisektori tuleviku ja arengu eest.[16] XIII Riigikogu koosseisus oli ta keskkonnakomisjoni ning pärast oli majanduskomisjoni liige.
Deniss Boroditš kuulus aastatel 2011–2015 Riigikogu XII koosseisu ning osales põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni töös.
Mõlema Riigikogu koosseisu jooksul oli ta Eesti logistika- ja transiidisektori arendamise riigikogupoolne eestvedaja[17][18][19].
Tegevus Tallinna Linnatranspordi juhatajana
Deniss Boroditš on alates 1. augustist 2018 Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimees.[20] Enne ametisse astumist Deniss Boroditš ütles, et tema süda kuulub rööbastranspordile[21], kuid aga paar kuud hiljem Deniss Boroditš avaldas vene raadio eetris, et rööbastranspordi ehitamine maksab 4 miljonit eurot ühe kilomeetri kohta ning otsus trammiliini ehitamiseks kuulub linnavõimule, aga mitte tema ettevõttele[22].
Isiklikku
Deniss Boroditši emakeel on vene keel, samuti valdab ta eesti ja inglise keelt. Eesti keele omandas ta eestikeelses lasteaias käies.[2] Boroditš on abielus ning tal on poeg ja tütar.[23]