Eesti linnad

Eestis on 47 linna, mis on asustusüksused.[1] Neist 10 on samades piirides omavalitsusüksused, 5 on linnasisesed linnad ning ülejäänud 32 on vallasisesed linnad.

Suurima elanike arvuga on pealinn Tallinn (453 864 elanikku, 2023) ja väikseima elanike arvuga Kallaste (655 elanikku, 2023).[2]

Eesti linnade loend

Linnad on järjestatud vastavalt rahvaarvule, klõpsates veerupäistes noolekestel, saab tabeli ridu teisiti järjestada.

2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnalistes asustusüksustes 873 964 inimest.

LinnLinna õigusedPindala km2Rahvaarv 2023[2]MaakondHaldusüksusStaatus
Tallinn1248159453 864HarjumaaTallinnomavalitsusüksus
Tartu?3997 524TartumaaTartu linnlinnasisene linn
Narva134568,753 874Ida-VirumaaNarvaomavalitsusüksus
Pärnu125133,241 226PärnumaaPärnu linnlinnasisene linn
Kohtla-Järve194639,333 675Ida-VirumaaKohtla-Järveomavalitsusüksus
Viljandi128314,717 353ViljandimaaViljandiomavalitsusüksus
Maardu198023,416 750HarjumaaMaarduomavalitsusüksus
Rakvere130210,6415 614Lääne-VirumaaRakvereomavalitsusüksus
Kuressaare156315,513 197SaaremaaSaaremaa valdvallasisene linn
Sillamäe195712,112 452Ida-VirumaaSillamäeomavalitsusüksus
Valga158416,712 319ValgamaaValga valdvallasisene linn
Võru17841412 055VõrumaaVõruomavalitsusüksus
Jõhvi19387,610 852Ida-VirumaaJõhvi valdvallasisene linn
Keila193811,210 905HarjumaaKeilaomavalitsusüksus
Haapsalu127911,19812LäänemaaHaapsalu linnlinnasisene linn
Paide129110,18081JärvamaaPaide linnlinnasisene linn
Saue19934,46045HarjumaaSaue valdvallasisene linn
Elva19389,95720TartumaaElva valdvallasisene linn
Tapa192617,45488Lääne-VirumaaTapa valdvallasisene linn
Põlva19935,55535PõlvamaaPõlva valdvallasisene linn
Türi19266,95218JärvamaaTüri valdvallasisene linn
Rapla19934,75353RaplamaaRapla valdvallasisene linn
Jõgeva19383,95224JõgevamaaJõgeva valdvallasisene linn
Kiviõli194611,84844Ida-VirumaaLüganuse valdvallasisene linn
Põltsamaa192664198JõgevamaaPõltsamaa valdvallasisene linn
Sindi193853837PärnumaaTori valdvallasisene linn
Paldiski178359,93983HarjumaaLääne-Harju valdvallasisene linn
Kärdla19384,53019HiiumaaHiiumaa valdvallasisene linn
Kunda193810,13057Lääne-VirumaaViru-Nigula valdvallasisene linn
Tõrva19264,82627ValgamaaTõrva valdvallasisene linn
Narva-Jõesuu199310,22618Ida-VirumaaNarva-Jõesuu linnlinnasisene linn
Kehra19933,92846HarjumaaAnija valdvallasisene linn
Loksa19933,82603HarjumaaLoksaomavalitsusüksus
Otepää19366,22147ValgamaaOtepää valdvallasisene linn
Räpina19933,82175PõlvamaaRäpina valdvallasisene linn
Tamsalu19966,32404Lääne-VirumaaTapa valdvallasisene linn
Kilingi-Nõmme19384,31611PärnumaaSaarde valdvallasisene linn
Karksi-Nuia19932,91462ViljandimaaMulgi valdvallasisene linn
Võhma19931,91274ViljandimaaPõhja-Sakala valdvallasisene linn
Antsla19382,91247VõrumaaAntsla valdvallasisene linn
Lihula19934,21221PärnumaaLääneranna valdvallasisene linn
Mustvee19385,71163JõgevamaaMustvee valdvallasisene linn
Suure-Jaani19382,91185ViljandimaaPõhja-Sakala valdvallasisene linn
Abja-Paluoja19934,51039ViljandimaaMulgi valdvallasisene linn
Püssi19932,1886Ida-VirumaaLüganuse valdvallasisene linn
Mõisaküla19382,2754ViljandimaaMulgi valdvallasisene linn
Kallaste19382,3655TartumaaPeipsiääre valdvallasisene linn

Eesti linnade rahvaarv rahvaloenduste andmetel 1922–2021

Linn192219341959[3]1970[3]1979[3]1989[4]2000[4]2011[4]2021[2]
Tallinn122 419137 792281 714369 583441 800499 421400 378393 222438 341
Tartu50 34258 87674 26390 459104 381113 420101 16997 60091 407
Narva26 91223 51230 38161 34675 90984 97568 68058 66353 424
Pärnu18 49920 33441 02950 22454 05156 93745 50039 72838 347
Kohtla-Järve40 46482 55887 47291 66447 67937 20132 577
Viljandi9 40011 78817 91620 81422 36823 08020 75617 47316 875
Maardu16 05216 73817 52415 284
Rakvere7 66010 02714 29617 89119 01119 82217 09715 26414 984
Kuressaare3 3644 4789 72012 14014 20716 16614 92513 16612 698
Sillamäe8 21013 50516 15720 56117 19914 25212 230
Valga9 45510 84213 35416 79518 47417 72214 32312 26111 792
Võru5 0775 33210 70015 39816 76717 49614 87912 66711 533
Jõhvi10 50212 11211 02510 130
Keila3 0325 5747 19410 0729388976310 078
Haapsalu4 2514 6498 56711 48313 03514 61712 05410 2519220
Paide2 9803 2855 8347 9119 64110 849964282287544
Saue495855145831
Elva4 8006 3656 3586 325602056075616
Tapa3 7518 00110 03710 85110 439676558965168
Põlva646757675115
Türi2 9035 6256 2756 6266 862632459545070
Rapla575852024887
Jõgeva2 4963 6445 3897 035642055014851
Kiviõli10 44411 15311 05010 390740556344725
Põltsamaa2 6093 6674 5234 8935 207484941883847
Sindi3 0833 9084 4284 548417940763744
Paldiski1 0538513 3876 9077 3117 690424840853542
Kärdla2 6882 9693 4264 139377330503160
Kunda3 7765 2264 8285 037389934222865
Tõrva2 5992 5792 7553 1573 546320127292690
Narva-Jõesuu298326322664
Kehra322428892607
Loksa349427592467
Otepää2 1582 4242 2892 424228221082074
Räpina296727512066
Tamsalu261822362053
Kilingi-Nõmme2 1412 3192 5072 504222320751605
Karksi-Nuia226919311453
Võhma159613141280
Antsla2 4532 2111 9521 688154712911263
Lihula149713991175
Mustvee2 3252 2272 0871 994175313581175
Suure-Jaani1 7131 6101 6531 503132410391173
Abja-Paluoja141712401030
Püssi18721083863
Mõisaküla2 1631 8871 6181 3491165825756
Kallaste1 6681 6041 4311 3611211852685
Nõmme15 105
Petseri2 0134 274
Mustla1 0111 101964
Ahtme11 215

Eesti omavalitsuslike linnade loend

Loendis on linnad, mis on omavalitsusüksused. Eesti 79 omavalitsusüksuse hulgas on 15 linna. Neist 10 juhul linn ja omavalitsusüksus kattuvad ja 5 sisaldavad linnasisest linna.

LippVappNimetusRahvaarvPindala
km2
Maakond
Tallinn438 341159,0Harjumaa
Tartu linn [5]96 974154,0Tartumaa
Narva53 42468,7Ida-Virumaa
Pärnu linn [5]50 639858,0Pärnumaa
Kohtla-Järve32 57739,3Ida-Virumaa
Viljandi16 87514,7Viljandimaa
Maardu15 28423,4Harjumaa
Rakvere14 98410,6Lääne-Virumaa
Haapsalu linn [5]13 132272,0Läänemaa
Sillamäe12 23012,1Ida-Virumaa
Võru11 53314,0Võrumaa
Paide linn [5]10 285443,0Järvamaa
Keila10 07811,2Harjumaa
Narva-Jõesuu linn [5]4479405,0Ida-Virumaa
Loksa24673,8Harjumaa

Ajalugu

Keskaegsed linnad Eesti alal

Eesti keskaegsed linnad olid Tallinn (linnaõigused 1248), Tartu (enne 1262), Vana-Pärnu (1251), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345), Paide (1291), Rakvere (1302), Viljandi (1283) ja Haapsalu (1279) ja Toompea.[viide?] 1296. aastal mainis Helmold de Lode kirjas Lübecki raele oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed.Linnade linnaõiguse reeglina Liivimaa osas lähtusid Riia õigusest ja Eestimaa osas Lübecki (Tallinna) õigusest. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.

1563. aastal sai linnaõigused Kuressaare ja 1584. aastal Valga. 17. sajandi algul kaotati Vana-Pärnu linn ja väikesed sisemaalinnad (Paide, Rakvere ja Viljandi) kaotasid suure osa oma õigustest ja sattusid alevitena sõltuvusse mõisaomanikust.

Väikelinnade omavalitsusena ja esimese astme kohtuna tegutses foogtikohus, mis koosnes kohtufoogtist ja paarist linnavanemast. Foogtikohtud loodi magistraatide alluvusse alates 16. sajandist, neil lasusid politsei- ja alamastme kohtu ülesanded. 1785. aasta Venemaa keisririigi linnaseadusega muudeti magistraat ainult esimese instantsi kohtuasutuseks, foogtikohtud kaotati või väiksemates linnades reorganiseeriti magistraatideks.

Uusaegsed linnad Eesti alal

Asehalduskorra kehtestamisega Tallinna ja Riia asehaldurkonnas oli Eesti aladel kuus linna: Tallinn, Tartu, Kuressaare, Narva, Pärnu, Viljandi, sh Venemaa keisrinna Katariina II 1785. aasta linnaseaduse alusel said linnaõigused Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru. 1783. aasta asehalduskorra sisseviimisel muudeti senised linnad kreisikeskusteks ja linnaõigused said tagasi Rakvere, Viljandi ja Pärnu, linnaks sai Paldiski ning uue kreisilinnana rajati Võru. Asehalduskorra kehtestamisel allutati raed administratiivalal kubermanguvalitsustele ja majandusalal kroonupalatile.

Linnaseaduse järgi moodustasid kõik linnakodanikud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eri klassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimesse klassi kuulusid varakad linnaelanikud – kinnisvaraomanikud. Linnakodanike teise klassi moodustasid gildid, mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed seisuslikud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva kapitali suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt üles antud kapitali suurusele aastas ühe protsendi riigimaksu. Näiteks kodanikud, kes olid oma vara hinnanud suuremaks kui 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kelle vara väärtus oli 5000 – 10 000 rubla, ja kolmandasse gildi 1000–5000-rublase vara omanikud. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt käsitöölised, kes omakorda jagunesid tsunftideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi, kusjuures neid liigitati omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk literaadid: teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.

18. sajandi lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. 1820. aastail võis näha järgmist pilti:

LinnKivihooneidPuithooneid
Võru1079
Pärnu87532
Tartu111628
Kuressaare99103
Tallinn4401059

Linnad Eesti vabariigi ajal

1920. aastal oli Eestis 12 linna: Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Paldiski, Petseri, Pärnu, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru.

1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi alev nende elanike soovil linnadeks. 1927. aastal said linnaks Tõrva ja 1936. aastal Otepää.

Linnaseadusega, mis jõustus 1. maist 1938, alevid kaotati. Seaduse alusel said linna staatuse 14 alevit – Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani. Narva linna Narva-Jõesuu jaoskond (alates 1934. aastast) nimetati ümber Narva-Jõesuu linnaosaks. Linnaseaduse alusel liideti Võõpsu alev Räpina vallaga.

1. mail 1938 oli Eestis kokku 33 linna:

Endised linnad

Vaata ka

Viited

Välislingid