Eesti linnad
2024. aasta seisuga on Eestis 47 linna, mis on asustusüksused.[1][2] Neist 10 on samades piirides omavalitsusüksused, 5 on linnasisesed linnad ning ülejäänud 32 on vallasisesed linnad.
Eestis loetakse linnaks üldjuhul asustusüksusi, milles on vähemalt 1000 elanikku.[2] Suurima elanike arvuga on pealinn Tallinn (453 864 elanikku, 2023) ja väikseima elanike arvuga Kallaste (655 elanikku, 2023).[3]
Eesti linnade loend
Linnad on järjestatud vastavalt rahvaarvule, klõpsates veerupäistes noolekestel, saab tabeli ridu teisiti järjestada.
2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnalistes asustusüksustes 873 964 inimest.
Eesti linnade rahvaarv rahvaloenduste andmetel 1922–2021
Linn | 1922 | 1934 | 1959[4] | 1970[4] | 1979[4] | 1989[5] | 2000[5] | 2011[5] | 2021[3] |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tallinn | 122 419 | 137 792 | 281 714 | 369 583 | 441 800 | 499 421 | 400 378 | 393 222 | 438 341 |
Tartu | 50 342 | 58 876 | 74 263 | 90 459 | 104 381 | 113 420 | 101 169 | 97 600 | 91 407 |
Narva | 26 912 | 23 512 | 30 381 | 61 346 | 75 909 | 84 975 | 68 680 | 58 663 | 53 424 |
Pärnu | 18 499 | 20 334 | 41 029 | 50 224 | 54 051 | 56 937 | 45 500 | 39 728 | 38 347 |
Kohtla-Järve | 40 464 | 82 558 | 87 472 | 91 664 | 47 679 | 37 201 | 32 577 | ||
Viljandi | 9 400 | 11 788 | 17 916 | 20 814 | 22 368 | 23 080 | 20 756 | 17 473 | 16 875 |
Maardu | 16 052 | 16 738 | 17 524 | 15 284 | |||||
Rakvere | 7 660 | 10 027 | 14 296 | 17 891 | 19 011 | 19 822 | 17 097 | 15 264 | 14 984 |
Kuressaare | 3 364 | 4 478 | 9 720 | 12 140 | 14 207 | 16 166 | 14 925 | 13 166 | 12 698 |
Sillamäe | 8 210 | 13 505 | 16 157 | 20 561 | 17 199 | 14 252 | 12 230 | ||
Valga | 9 455 | 10 842 | 13 354 | 16 795 | 18 474 | 17 722 | 14 323 | 12 261 | 11 792 |
Võru | 5 077 | 5 332 | 10 700 | 15 398 | 16 767 | 17 496 | 14 879 | 12 667 | 11 533 |
Jõhvi | 10 502 | 12 112 | 11 025 | 10 130 | |||||
Keila | 3 032 | 5 574 | 7 194 | 10 072 | 9388 | 9763 | 10 078 | ||
Haapsalu | 4 251 | 4 649 | 8 567 | 11 483 | 13 035 | 14 617 | 12 054 | 10 251 | 9220 |
Paide | 2 980 | 3 285 | 5 834 | 7 911 | 9 641 | 10 849 | 9642 | 8228 | 7544 |
Saue | 4958 | 5514 | 5831 | ||||||
Elva | 4 800 | 6 365 | 6 358 | 6 325 | 6020 | 5607 | 5616 | ||
Tapa | 3 751 | 8 001 | 10 037 | 10 851 | 10 439 | 6765 | 5896 | 5168 | |
Põlva | 6467 | 5767 | 5115 | ||||||
Türi | 2 903 | 5 625 | 6 275 | 6 626 | 6 862 | 6324 | 5954 | 5070 | |
Rapla | 5758 | 5202 | 4887 | ||||||
Jõgeva | 2 496 | 3 644 | 5 389 | 7 035 | 6420 | 5501 | 4851 | ||
Kiviõli | 10 444 | 11 153 | 11 050 | 10 390 | 7405 | 5634 | 4725 | ||
Põltsamaa | 2 609 | 3 667 | 4 523 | 4 893 | 5 207 | 4849 | 4188 | 3847 | |
Sindi | 3 083 | 3 908 | 4 428 | 4 548 | 4179 | 4076 | 3744 | ||
Paldiski | 1 053 | 851 | 3 387 | 6 907 | 7 311 | 7 690 | 4248 | 4085 | 3542 |
Kärdla | 2 688 | 2 969 | 3 426 | 4 139 | 3773 | 3050 | 3160 | ||
Kunda | 3 776 | 5 226 | 4 828 | 5 037 | 3899 | 3422 | 2865 | ||
Tõrva | 2 599 | 2 579 | 2 755 | 3 157 | 3 546 | 3201 | 2729 | 2690 | |
Narva-Jõesuu | 2983 | 2632 | 2664 | ||||||
Kehra | 3224 | 2889 | 2607 | ||||||
Loksa | 3494 | 2759 | 2467 | ||||||
Otepää | 2 158 | 2 424 | 2 289 | 2 424 | 2282 | 2108 | 2074 | ||
Räpina | 2967 | 2751 | 2066 | ||||||
Tamsalu | 2618 | 2236 | 2053 | ||||||
Kilingi-Nõmme | 2 141 | 2 319 | 2 507 | 2 504 | 2223 | 2075 | 1605 | ||
Karksi-Nuia | 2269 | 1931 | 1453 | ||||||
Võhma | 1596 | 1314 | 1280 | ||||||
Antsla | 2 453 | 2 211 | 1 952 | 1 688 | 1547 | 1291 | 1263 | ||
Lihula | 1497 | 1399 | 1175 | ||||||
Mustvee | 2 325 | 2 227 | 2 087 | 1 994 | 1753 | 1358 | 1175 | ||
Suure-Jaani | 1 713 | 1 610 | 1 653 | 1 503 | 1324 | 1039 | 1173 | ||
Abja-Paluoja | 1417 | 1240 | 1030 | ||||||
Püssi | 1872 | 1083 | 863 | ||||||
Mõisaküla | 2 163 | 1 887 | 1 618 | 1 349 | 1165 | 825 | 756 | ||
Kallaste | 1 668 | 1 604 | 1 431 | 1 361 | 1211 | 852 | 685 | ||
Nõmme | 15 105 | ||||||||
Petseri | 2 013 | 4 274 | |||||||
Mustla | 1 011 | 1 101 | 964 | ||||||
Ahtme | 11 215 |
Eesti omavalitsuslike linnade loend
Loendis on linnad, mis on omavalitsusüksused. Eesti 79 omavalitsusüksuse hulgas on 15 linna. Neist 10 juhul linn ja omavalitsusüksus kattuvad ja 5 sisaldavad linnasisest linna.
Lipp | Vapp | Nimetus | Rahvaarv | Pindala km2 | Maakond |
---|---|---|---|---|---|
Tallinn | 438 341 | 159,0 | Harjumaa | ||
Tartu linn [6] | 96 974 | 154,0 | Tartumaa | ||
Narva | 53 424 | 68,7 | Ida-Virumaa | ||
Pärnu linn [6] | 50 639 | 858,0 | Pärnumaa | ||
Kohtla-Järve | 32 577 | 39,3 | Ida-Virumaa | ||
Viljandi | 16 875 | 14,7 | Viljandimaa | ||
Maardu | 15 284 | 23,4 | Harjumaa | ||
Rakvere | 14 984 | 10,6 | Lääne-Virumaa | ||
Haapsalu linn [6] | 13 132 | 272,0 | Läänemaa | ||
Sillamäe | 12 230 | 12,1 | Ida-Virumaa | ||
Võru | 11 533 | 14,0 | Võrumaa | ||
Paide linn [6] | 10 285 | 443,0 | Järvamaa | ||
Keila | 10 078 | 11,2 | Harjumaa | ||
Narva-Jõesuu linn [6] | 4479 | 405,0 | Ida-Virumaa | ||
Loksa | 2467 | 3,8 | Harjumaa |
Ajalugu
Keskaegsed linnad Eesti alal
Eesti keskaegsed linnad olid Tallinn (linnaõigused 1248), Tartu (enne 1262), Vana-Pärnu (1251), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345), Paide (1291), Rakvere (1302), Viljandi (1283) ja Haapsalu (1279) ja Toompea.[viide?] 1296. aastal mainis Helmold de Lode kirjas Lübecki raele oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed.Linnade linnaõiguse reeglina Liivimaa osas lähtusid Riia õigusest ja Eestimaa osas Lübecki (Tallinna) õigusest. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.
1563. aastal sai linnaõigused Kuressaare ja 1584. aastal Valga. 17. sajandi algul kaotati Vana-Pärnu linn ja väikesed sisemaalinnad (Paide, Rakvere ja Viljandi) kaotasid suure osa oma õigustest ja sattusid alevitena sõltuvusse mõisaomanikust.
Väikelinnade omavalitsusena ja esimese astme kohtuna tegutses foogtikohus, mis koosnes kohtufoogtist ja paarist linnavanemast. Foogtikohtud loodi magistraatide alluvusse alates 16. sajandist, neil lasusid politsei- ja alamastme kohtu ülesanded. 1785. aasta Venemaa keisririigi linnaseadusega muudeti magistraat ainult esimese instantsi kohtuasutuseks, foogtikohtud kaotati või väiksemates linnades reorganiseeriti magistraatideks.
Uusaegsed linnad Eesti alal
Asehalduskorra kehtestamisega Tallinna ja Riia asehaldurkonnas oli Eesti aladel kuus linna: Tallinn, Tartu, Kuressaare, Narva, Pärnu, Viljandi, sh Venemaa keisrinna Katariina II 1785. aasta linnaseaduse alusel said linnaõigused Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru. 1783. aasta asehalduskorra sisseviimisel muudeti senised linnad kreisikeskusteks ja linnaõigused said tagasi Rakvere, Viljandi ja Pärnu, linnaks sai Paldiski ning uue kreisilinnana rajati Võru. Asehalduskorra kehtestamisel allutati raed administratiivalal kubermanguvalitsustele ja majandusalal kroonupalatile.
Linnaseaduse järgi moodustasid kõik linnakodanikud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eri klassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimesse klassi kuulusid varakad linnaelanikud – kinnisvaraomanikud. Linnakodanike teise klassi moodustasid gildid, mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed seisuslikud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva kapitali suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt üles antud kapitali suurusele aastas ühe protsendi riigimaksu. Näiteks kodanikud, kes olid oma vara hinnanud suuremaks kui 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kelle vara väärtus oli 5000 – 10 000 rubla, ja kolmandasse gildi 1000–5000-rublase vara omanikud. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt käsitöölised, kes omakorda jagunesid tsunftideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi, kusjuures neid liigitati omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk literaadid: teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.
18. sajandi lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. 1820. aastail võis näha järgmist pilti:
Linn | Kivihooneid | Puithooneid |
---|---|---|
Võru | 10 | 79 |
Pärnu | 87 | 532 |
Tartu | 111 | 628 |
Kuressaare | 99 | 103 |
Tallinn | 440 | 1059 |
Linnad Eesti vabariigi ajal
1920. aastal oli Eestis 12 linna: Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Paldiski, Petseri, Pärnu, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru.
1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi alev nende elanike soovil linnadeks. 1927. aastal said linnaks Tõrva ja 1936. aastal Otepää.
Linnaseadusega, mis jõustus 1. maist 1938, alevid kaotati. Seaduse alusel said linna staatuse 14 alevit – Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani. Narva linna Narva-Jõesuu jaoskond (alates 1934. aastast) nimetati ümber Narva-Jõesuu linnaosaks. Linnaseaduse alusel liideti Võõpsu alev Räpina vallaga.
1. mail 1938 oli Eestis kokku 33 linna:
- Tallinn (pealinn),
- Tartu (esimese astme linn),
- Narva, Pärnu, Nõmme, Viljandi, Valga, Rakvere (teise astme linnad),
- Võru, Haapsalu, Kuressaare, Petseri, Tapa, Paide, Türi, Mustvee, Põltsamaa, Tõrva, Mõisaküla, Jõhvi, Otepää, Kunda, Sindi, Elva, Kallaste, Antsla, Kärdla, Kilingi-Nõmme, Jõgeva, Suure-Jaani, Keila, Mustla ja Paldiski (kolmanda astme linnad).
Endised linnad
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Elamisväärsemate linnade tippu kroonib ülikoolilinn Tartu Eesti linnade elamisväärsuse edetabel, Eesti Päevaleht, 21. aprill 2008.