Jakob Helwig
Jakob Helwig (ladina keeles Jacobus Helwigius; 1631 Pritzwalk, Mark Brandenburg – 19. jaanuar 1684 Tallinn) oli Eestimaa piiskop.
Ta sai hariduse Wittenbergi ja Rostocki ülikoolis,[1] oli Berliini gümnaasiumi õpetaja (1660) ja rektor (1663). 1673. aastast Stockholmi St. Gertrudi saksa koguduse (Deutsche St.-Gertruds-Gemeinde Stockholm) ülempastor ja kuningliku konsistooriumi assessor ja koolideinspektor (1674). 1675. aastal sai ta Uppsala ülikoolis teoloogiadoktoriks ning nimetati 1. juulil 1677 Eestimaa ja Tallinna piiskopiks. Samast aastast oli ta ka kuningliku Tallinna konsistooriumi eesistuja (president) ja Tallinna Toomkiriku saksa koguduse ülempastor.[2][3][4]
Perekond
Tema vanemad olid Brandenburgi kuurvürstiriigi konsistooriumi nõunik Jacob Helwig (1600–1651)[5] ja Sabina Dieffenbach.
Ta oli abielus esmalt Elisabeth Hertzbergiga (1648–1677)[6] ja seejärel Hedwig Johanna Fuchs von Bühlsteiniga (surnud 1717 Stockholmis). Abieludest sündisid:
- Johann Joachim Helwig (u 1666–1704), Tallinna gümnaasiumi kantor ja kolleeg, hiljem pastor Haljalas.
- Johann Andreas Helwig (1668–1720), Narva saksa koguduse pastor, hiljem Tallinna Oleviste koguduse ülempastor ja Tallinna superintendent.
- Karl Jakob Helwig (1680–1724), Voose mõisaomanik Läänemaal
Viited
Välislingid
| Eelnev Johann Jacob Pfeiff | Eestimaa ja Tallinna piiskop 1677–1684 | Järgnev Johann Heinrich Gerth |