Mercedes AMG High Performance Powertrains

Mercedes AMG High Performance Powertrains (endiste nimedega Ilmor Engineering ja Mercedes-Benz High Performance Engines) on Vormel 1 jõuallikatarnija, mille omanik on Mercedes-Benz.

Mercedes AMG High Performance Powertrains Ltd
Tüüptütarettevõte
Asutatud11.  oktoober 1983; 40 aastat tagasi (1983-10-11)
AsutajaMario Illien
Paul Morgan
PeakorterBrixworth, Suurbritannia
VõtmeisikudMarkus Schäfer (esimees)[1]
Hywel Thomas (tegevdirektor)
EmaettevõteMercedes-Benz AG[2]
Kodulehtmercedes-amg-hpp.com

Ettevõte on tarninud jõuallikaid Sauberile 1994. aasta hooajal, McLarenile 1995. kuni 2014. aastani ja alates 2021. aastast, Force Indiale vahemikus 2009 kuni 2018, Brawnile 2009. aasta hooajal, Mercedese tehasevõistkonnale alates 2010. aastast, Williamsile alates 2014. aastast, Lotusele 2015. aasta hooajal, Manor Racingule 2016. aastal, Racing Point Force Indiale 2018. aastal, Racing Pointile 2019 kuni 2020 ja Aston Martinile alates 2021. aasta hooajast. Nende jõuallikad on võitnud kümme konstruktorite ja üksteist sõitjate maailmameistritiitlit.

Taust

2004. aasta McLaren Mercedes-Ilmor 3-liitrise V10 jõuallikaga

Ilmor asutasid Mario Illien ja Paul Morgan 1983. aastal Suurbritannia Vormel 1 jõuallikatootjana. Ettevõtte nimi tuletati asutajate perekonnanimedest. Algselt tegeleti IndyCari jõuallikate ehitamisega, mida finantseeris IndyCari tiimiomanik ja šassiiootja Roger Penske.[3]

Daimler-Benz (hiljem tuntud kui Daimler) omandas General Motorsi 25% Ilmor aktsiatest 1993. aastal. 2002. aastal suurendas Daimler oma osakute hulka 55 protsendini ja nimetas ettevõtte Mercedes-Ilmoriks.[3] Kolm aastat hiljem sai nendest Ilmori ainuomanik ja ettevõte nimeks sai Mercedes-Benz High Performance Engines, mis hiljem oli Mercedes-Benz HighPerformanceEngines. 2011. aasta detsembris sai ettevõtte uueks nimeks Mercedes AMG High Performance Powertrains, koos Mercedes GP ümbernimetamisega, et nimes kajastuks Mercedes-AMG alambränd.[4]

Samal ajal eraldus ettevõttest Mario Illieni ja Roger Penske juhitud eriprojektide osakond, mis vahemikus 2003 kuni 2011 tegeles Honda IndyCari jõuallikate arendamisega ja ettevalmistamisega. Selle uue ettevõtte, mis on Mercedesest täiesti eraldiseisev, nimeks sai Ilmor Engineering Ltd.

Ajalugu

Mercedes-Benz on alates 2010. aasta hooajast osalenud nii konstruktorina kui ka jõuallikatootjana.

Ilmor liitus Vormel 1 sarjaga 1991. aastal ja hakkas tarnima jõuallikaid Leyton House'i võistkonnale (endine March). Aasta hiljem muutis Leyton House oma nime tagasi Marchiks ja jätkas Ilmori jõuallikate kasutamist. Ilmor tarnis sellel aastal jõuallikaid ka Tyrrellile. Ilmori V10 jõuallikatega varustatud March teenis hooaja jooksul kolm punkti ning Tyrrell kaheksa.[3]

Ilmor tegi endale Vormel 1-s kiiresti nime, nii et sarjaga liituv sportautode võistkond Sauber ja nende koostööpartner Mercedes-Benz sõlmisid nendega jõuallikatarnelepingu. Mercedes siiski loobus projektis ja jõuallikale jäi kiri "Concept by Mercedes-Benz" ja jõuallika ametlik nimi oli "Sauber".

Pärast ootamatult edukat 1993. aasta hooaega veenis Sauber Mercedest nendega 1994. aasta hooajast ametlikult liituma. 1994. aastal tarnis Ilmor jõuallikaid ka värskelt loodud Pacific GP võistkonnale. Pacific suutis sõidule kvalifitseeruda kõigest seitsmel korral 32. korrast, aga jõuallikas polnud kordagi probleem.

Force India oli Mercedese klient

Ilmorist sai Mercedese usaldatud partner McLareni jaoks, kui Ilmor otsustas pärast 1995. aasta hooaega eraldiseisvalt jõuallikate tarnimise lõpetada. Esimene võit partneritena saavutati 1997. aasta Autraalia Grand Prix'l. Mika Häkkinen võitis sõitjate maailmameistritiitlid 1998. ja 1999. aasta hooaegadel ning võistkond tuli konstruktorite maailmameistriks 1998. aastal.[3] Pärast võitudeta 2006. aasta hooaega võitis McLaren 2008. aastal sõitjate MM-tiitli Lewis Hamiltoniga.

2001. aastal suri Paul Morgan lennuõnnetuses. See tõi kaasa Mercedes-Benzi finantsilise osaluse suurenemise Ilmoris ja võtte uueks nimeks sai Mercedes-Ilmor Ltd.

Uute Vormel 1 reeglite järgi hakkas Mercedes 2014. aastal tootma 1,6-liitriseid V6 turboga hübriidjõuallikaid, millel on nii kineetilise energia rekuperatsioonisüsteem kui ka soojusenergia rekuperatsioonisüsteemi. Mercedese jõuallikas oli uute reeglite tulles selgelt parim, kui Mercedese jõuallikaga autod teenisid enamuse saadaolevatest punktidest.[5]

2020. aasta märtsis alustas ettevõtte koostööd UCLi inseneeria ja tervishoiutehnoloogia instituudiga, seoses hooaja alguse edasi lükkumisega koroonapandeemia tõttu. Mercedes HPP teatas, et nad aitavad valmistada hingamisaparaate ning nad suutsid nädalaga välja töötada oma aparaad.[6][7] Esimese päevaga toodeti 600 hingamisaparaati, plaaniga tõsta tootmine tuhande ühiku peale päevas. Neid toodeti masinatel, mida tavaolukorras kasutati kolbide ja turbote tootmiseks Vormel 1 jõuallikate jaoks.[8] Mercedes võitis sõitjate ja konstruktorite MM-tiitlid 2020. aasta hooajal.[9]

Vormel 1 jõuallika tulemused

 Pikemalt artiklis Mercedese jõuallika klientide Grand Prix tulemused
KonstruktorHooajadVõidud kokkuWCCWDCEsimene võitViimane võit
Sauber19940
McLaren1995 – 2014, 20212022791 (1998)3 (1998 – 1999, 2008)1997. aasta Austraalia Grand Prix2021. aasta Itaalia Grand Prix
Brawn GP200981 (2009)1 (2009)2009. aasta Austraalia Grand Prix2009. aasta Itaalia Grand Prix
Force India2009 – 20180
Mercedes[a]201020221158 (20142021)7 (20142020)2012. aasta Hiina Grand Prix2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix
Williams201420220
Lotus20150
MRT20160
Racing Point Force India20180
Racing Point2019202012020. aasta Sakhiri Grand Prix2020. aasta Sakhiri Grand Prix
Aston Martin202120220
Kokku1994 – 202220310111997. aasta Austraalia Grand Prix2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix

Nimekiri Vormel 1-e jõuallikatest

HooaegNimiKonfiguratsioonVõimsus pööretel
Koos hübriidiga, kui süsteem on olemas[10]
Märkmed
1994Mercedes-Benz 2175B3.496 L V10537 – 563 kW @ 14 000 p/min[11][12]Ilmori ehitatud
1995Mercedes-Benz FO 1102.997 L 75° V10510 kW @ 15 600 p/min[11][13]
1996Mercedes-Benz FO 110D540 kW @ 15,700 p/min[13]
1997Mercedes-Benz FO 110E550 – 570 kW @ 15 800 p/min[13][14]
1998Mercedes-Benz FO 110G2.998 L 72° V10600 kW @ 16 100 p/min[13]
1999Mercedes-Benz FO 110H600 kW @ 16 200 p/min[13]
2000Mercedes-Benz FO 110J608 kW @ 17 800 p/min[13]
2001Mercedes-Benz FO 110K620 kW @ 17 800 p/min[13]
2002Mercedes-Benz FO 110M2.998 L 90° V10630 kW @ 18 300 p/min[13]
2003Mercedes-Benz FO 110P630 kW @ 18 500 p/min[13]
2004Mercedes-Benz FO 110Q650 kW @ 18 500 p/min[13]
2005Mercedes-Benz FO 110R690 kW @ 19 000 p/min[13]
2006Mercedes-Benz FO 108S2.398 L 90° V8560 kW @ 19 000 p/min[13]
2007Mercedes-Benz FO 108T600 kW @ 19 000 p/min[13]
2008Mercedes-Benz FO 108V560 – 600 kW @ 19 000 p/min
2009Mercedes-Benz FO 108W560 kW + KERS @ 18 000 p/min
2010Mercedes-Benz FO 108X560 kW @ 18 000 p/min
2011Mercedes-Benz FO 108Y560 kW + KERS @ 18 000 p/min
2012Mercedes-Benz FO 108Z560 kW + KERS @ 18 000 p/min
2013Mercedes-Benz FO 108F560 kW + KERS @ 18 000 p/min
2014Mercedes-Benz PU106A1.600 L 90° V6 turbo-hübriid630 kW @ 15 000 p/min[15]
2015Mercedes-Benz PU106B649 kW @ 15 000 p/min[16]
2016Mercedes-Benz PU106C670 kW @ 15 000 p/min[17]
2017Mercedes-AMG M08 EQ Power+708 kW @ 15 000 p/min[18]
2018Mercedes-AMG M09 EQ Power+750 kW @ 15 000 p/min[16][19]
2019Mercedes-AMG M10 EQ Power+Racing Pointil "BWT Mercedes" nimega
2020Mercedes-AMG M11 EQ Performance764 kW @ 15 000 p/min[20]
2021Mercedes-AMG M12 E Performance780 kW @ 15 000 p/min[20]
2022Mercedes-AMG M13 E Performance800 kW @ 15 000 p/min[21]

Viited