Mercedes AMG High Performance Powertrains
Mercedes AMG High Performance Powertrains (endiste nimedega Ilmor Engineering ja Mercedes-Benz High Performance Engines) on Vormel 1 jõuallikatarnija, mille omanik on Mercedes-Benz.
| Mercedes AMG High Performance Powertrains Ltd | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | tütarettevõte |
| Asutatud | 11. oktoober 1983 |
| Asutaja | Mario Illien Paul Morgan |
| Peakorter | Brixworth, Suurbritannia |
| Võtmeisikud | Markus Schäfer (esimees)[1] Hywel Thomas (tegevdirektor) |
| Emaettevõte | Mercedes-Benz AG[2] |
| Koduleht | mercedes-amg-hpp |
Ettevõte on tarninud jõuallikaid Sauberile 1994. aasta hooajal, McLarenile 1995. kuni 2014. aastani ja alates 2021. aastast, Force Indiale vahemikus 2009 kuni 2018, Brawnile 2009. aasta hooajal, Mercedese tehasevõistkonnale alates 2010. aastast, Williamsile alates 2014. aastast, Lotusele 2015. aasta hooajal, Manor Racingule 2016. aastal, Racing Point Force Indiale 2018. aastal, Racing Pointile 2019 kuni 2020 ja Aston Martinile alates 2021. aasta hooajast. Nende jõuallikad on võitnud kümme konstruktorite ja üksteist sõitjate maailmameistritiitlit.
Taust
Ilmor asutasid Mario Illien ja Paul Morgan 1983. aastal Suurbritannia Vormel 1 jõuallikatootjana. Ettevõtte nimi tuletati asutajate perekonnanimedest. Algselt tegeleti IndyCari jõuallikate ehitamisega, mida finantseeris IndyCari tiimiomanik ja šassiiootja Roger Penske.[3]
Daimler-Benz (hiljem tuntud kui Daimler) omandas General Motorsi 25% Ilmor aktsiatest 1993. aastal. 2002. aastal suurendas Daimler oma osakute hulka 55 protsendini ja nimetas ettevõtte Mercedes-Ilmoriks.[3] Kolm aastat hiljem sai nendest Ilmori ainuomanik ja ettevõte nimeks sai Mercedes-Benz High Performance Engines, mis hiljem oli Mercedes-Benz HighPerformanceEngines. 2011. aasta detsembris sai ettevõtte uueks nimeks Mercedes AMG High Performance Powertrains, koos Mercedes GP ümbernimetamisega, et nimes kajastuks Mercedes-AMG alambränd.[4]
Samal ajal eraldus ettevõttest Mario Illieni ja Roger Penske juhitud eriprojektide osakond, mis vahemikus 2003 kuni 2011 tegeles Honda IndyCari jõuallikate arendamisega ja ettevalmistamisega. Selle uue ettevõtte, mis on Mercedesest täiesti eraldiseisev, nimeks sai Ilmor Engineering Ltd.
Ajalugu
Ilmor liitus Vormel 1 sarjaga 1991. aastal ja hakkas tarnima jõuallikaid Leyton House'i võistkonnale (endine March). Aasta hiljem muutis Leyton House oma nime tagasi Marchiks ja jätkas Ilmori jõuallikate kasutamist. Ilmor tarnis sellel aastal jõuallikaid ka Tyrrellile. Ilmori V10 jõuallikatega varustatud March teenis hooaja jooksul kolm punkti ning Tyrrell kaheksa.[3]
Ilmor tegi endale Vormel 1-s kiiresti nime, nii et sarjaga liituv sportautode võistkond Sauber ja nende koostööpartner Mercedes-Benz sõlmisid nendega jõuallikatarnelepingu. Mercedes siiski loobus projektis ja jõuallikale jäi kiri "Concept by Mercedes-Benz" ja jõuallika ametlik nimi oli "Sauber".
Pärast ootamatult edukat 1993. aasta hooaega veenis Sauber Mercedest nendega 1994. aasta hooajast ametlikult liituma. 1994. aastal tarnis Ilmor jõuallikaid ka värskelt loodud Pacific GP võistkonnale. Pacific suutis sõidule kvalifitseeruda kõigest seitsmel korral 32. korrast, aga jõuallikas polnud kordagi probleem.
.jpg)
Ilmorist sai Mercedese usaldatud partner McLareni jaoks, kui Ilmor otsustas pärast 1995. aasta hooaega eraldiseisvalt jõuallikate tarnimise lõpetada. Esimene võit partneritena saavutati 1997. aasta Autraalia Grand Prix'l. Mika Häkkinen võitis sõitjate maailmameistritiitlid 1998. ja 1999. aasta hooaegadel ning võistkond tuli konstruktorite maailmameistriks 1998. aastal.[3] Pärast võitudeta 2006. aasta hooaega võitis McLaren 2008. aastal sõitjate MM-tiitli Lewis Hamiltoniga.
2001. aastal suri Paul Morgan lennuõnnetuses. See tõi kaasa Mercedes-Benzi finantsilise osaluse suurenemise Ilmoris ja võtte uueks nimeks sai Mercedes-Ilmor Ltd.
Uute Vormel 1 reeglite järgi hakkas Mercedes 2014. aastal tootma 1,6-liitriseid V6 turboga hübriidjõuallikaid, millel on nii kineetilise energia rekuperatsioonisüsteem kui ka soojusenergia rekuperatsioonisüsteemi. Mercedese jõuallikas oli uute reeglite tulles selgelt parim, kui Mercedese jõuallikaga autod teenisid enamuse saadaolevatest punktidest.[5]
2020. aasta märtsis alustas ettevõtte koostööd UCLi inseneeria ja tervishoiutehnoloogia instituudiga, seoses hooaja alguse edasi lükkumisega koroonapandeemia tõttu. Mercedes HPP teatas, et nad aitavad valmistada hingamisaparaate ning nad suutsid nädalaga välja töötada oma aparaad.[6][7] Esimese päevaga toodeti 600 hingamisaparaati, plaaniga tõsta tootmine tuhande ühiku peale päevas. Neid toodeti masinatel, mida tavaolukorras kasutati kolbide ja turbote tootmiseks Vormel 1 jõuallikate jaoks.[8] Mercedes võitis sõitjate ja konstruktorite MM-tiitlid 2020. aasta hooajal.[9]
Vormel 1 jõuallika tulemused
Pikemalt artiklis Mercedese jõuallika klientide Grand Prix tulemused
| Konstruktor | Hooajad | Võidud kokku | WCC | WDC | Esimene võit | Viimane võit |
|---|---|---|---|---|---|---|
 Sauber | 1994 | 0 | – | – | ||
 McLaren | 1995 – 2014, 2021 – 2022 | 79 | 1 (1998) | 3 (1998 – 1999, 2008) | 1997. aasta Austraalia Grand Prix | 2021. aasta Itaalia Grand Prix |
| Brawn GP | 2009 | 8 | 1 (2009) | 1 (2009) | 2009. aasta Austraalia Grand Prix | 2009. aasta Itaalia Grand Prix |
 Force India | 2009 – 2018 | 0 | – | – | ||
 Mercedes[a] | 2010 – 2022 | 115 | 8 (2014 – 2021) | 7 (2014 – 2020) | 2012. aasta Hiina Grand Prix | 2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix |
| Williams | 2014 – 2022 | 0 | – | – | ||
| Lotus | 2015 | 0 | – | – | ||
| MRT | 2016 | 0 | – | – | ||
| Racing Point Force India | 2018 | 0 | – | – | ||
| Racing Point | 2019 – 2020 | 1 | 2020. aasta Sakhiri Grand Prix | 2020. aasta Sakhiri Grand Prix | – | – |
| Aston Martin | 2021 – 2022 | 0 | – | – | ||
| Kokku | 1994 – 2022 | 203 | 10 | 11 | 1997. aasta Austraalia Grand Prix | 2021. aasta Saudi Araabia Grand Prix |
Nimekiri Vormel 1-e jõuallikatest
| Hooaeg | Nimi | Konfiguratsioon | Võimsus pööretel Koos hübriidiga, kui süsteem on olemas[10] | Märkmed |
|---|---|---|---|---|
| 1994 | Mercedes-Benz 2175B | 3.496 L V10 | 537 – 563 kW @ 14 000 p/min[11][12] | Ilmori ehitatud |
| 1995 | Mercedes-Benz FO 110 | 2.997 L 75° V10 | 510 kW @ 15 600 p/min[11][13] | |
| 1996 | Mercedes-Benz FO 110D | 540 kW @ 15,700 p/min[13] | ||
| 1997 | Mercedes-Benz FO 110E | 550 – 570 kW @ 15 800 p/min[13][14] | ||
| 1998 | Mercedes-Benz FO 110G | 2.998 L 72° V10 | 600 kW @ 16 100 p/min[13] | |
| 1999 | Mercedes-Benz FO 110H | 600 kW @ 16 200 p/min[13] | ||
| 2000 | Mercedes-Benz FO 110J | 608 kW @ 17 800 p/min[13] | ||
| 2001 | Mercedes-Benz FO 110K | 620 kW @ 17 800 p/min[13] | ||
| 2002 | Mercedes-Benz FO 110M | 2.998 L 90° V10 | 630 kW @ 18 300 p/min[13] | |
| 2003 | Mercedes-Benz FO 110P | 630 kW @ 18 500 p/min[13] | ||
| 2004 | Mercedes-Benz FO 110Q | 650 kW @ 18 500 p/min[13] | ||
| 2005 | Mercedes-Benz FO 110R | 690 kW @ 19 000 p/min[13] | ||
| 2006 | Mercedes-Benz FO 108S | 2.398 L 90° V8 | 560 kW @ 19 000 p/min[13] | |
| 2007 | Mercedes-Benz FO 108T | 600 kW @ 19 000 p/min[13] | ||
| 2008 | Mercedes-Benz FO 108V | 560 – 600 kW @ 19 000 p/min | ||
| 2009 | Mercedes-Benz FO 108W | 560 kW + KERS @ 18 000 p/min | ||
| 2010 | Mercedes-Benz FO 108X | 560 kW @ 18 000 p/min | ||
| 2011 | Mercedes-Benz FO 108Y | 560 kW + KERS @ 18 000 p/min | ||
| 2012 | Mercedes-Benz FO 108Z | 560 kW + KERS @ 18 000 p/min | ||
| 2013 | Mercedes-Benz FO 108F | 560 kW + KERS @ 18 000 p/min | ||
| 2014 | Mercedes-Benz PU106A | 1.600 L 90° V6 turbo-hübriid | 630 kW @ 15 000 p/min[15] | |
| 2015 | Mercedes-Benz PU106B | 649 kW @ 15 000 p/min[16] | ||
| 2016 | Mercedes-Benz PU106C | 670 kW @ 15 000 p/min[17] | ||
| 2017 | Mercedes-AMG M08 EQ Power+ | 708 kW @ 15 000 p/min[18] | ||
| 2018 | Mercedes-AMG M09 EQ Power+ | 750 kW @ 15 000 p/min[16][19] | ||
| 2019 | Mercedes-AMG M10 EQ Power+ | Racing Pointil "BWT Mercedes" nimega | ||
| 2020 | Mercedes-AMG M11 EQ Performance | 764 kW @ 15 000 p/min[20] | ||
| 2021 | Mercedes-AMG M12 E Performance | 780 kW @ 15 000 p/min[20] | ||
| 2022 | Mercedes-AMG M13 E Performance | 800 kW @ 15 000 p/min[21] |