NATO liikmesriigid
NATO liikmesriikide arv pärast viimast, 2024. aastal toimunud kümnendat laienemist, on kolmekümne kahest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigist kaks pärit Põhja-Ameerikast (Ameerika Ühendriigid ja Kanada) ning ülejäänud Euroopast (liikmesriigi Türgi territoorium jääb osaliselt ka Edela-Aasiasse). NATO loodi 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepinguga, mille viies artikkel sätestab, et kui toimub sõjaline rünnak ühe liikmesriigi vastu, peetakse seda rünnakuks kõigi liikmesriikide vastu ning teised riigid peavad kollektiivkaitse raames rünnatavat liikmesriiki aitama ja seda vajadusel sõjaliselt.[1]
.svg)
Kõigil liikmesriikidel peale Islandi on oma kaitseväed. Islandil ei ole traditsiooniist armeed, vaid sõjaväeline rannavalve ja väike sõdurite rühm NATO operatsioonide tarbeks. NATO liikmesriikidest kolm on tuumariigid: Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Liikmesriikidest 12 on asutajariigid ning organisatsiooni kuuekümne aastase ajaloo jooksul on veel liitunud 18 riiki. Viimasena liitus NATOga Rootsi 2024. aasta märtsis.[2]
Ülevaade Eesti liitumisest
Aastatepikkune töö NATO liikmesuse suunal päädis sellega, et 2002. aasta novembris toimunud Praha tippkohtumisel esitati Eestile ametlik kutse liitumisläbirääkimistele. Läbirääkimised toimusid 2003. aasta jaanuarist märtsini ning 26. märtsil allkirjastasid NATO liikmesriigid Brüsselis uute liikmesriikide, sealhulgas Eesti, Põhja-Atlandi lepinguga liitumise protokollid. Riigikogu ratifitseeris lepingu koos kõigi selle lisadega 2004. aasta 10. märtsil ning 2. aprillil toimus Brüsselis seitsme uue liikmesriigi liitumise pidulik tseremoonia. Sama aasta juunis osales Eesti esmakordselt İstanbulis NATO tippkohtumisel alliansi täieõigusliku liikmena ühes kõigi sellest tulenevate kohustuste, õiguste ja võimalustega.[3]
Liikmesriigid liitumiskuupäevade järjekorras
| Kuupäev | Riik | Laienemine | Märkused |
|---|---|---|---|
| 4. aprill 1949 |  Belgia | Asutajariigid | |
 Kanada | |||
 Taani | Taani NATO liikmesus hõlmab ka Fääri saari ja Gröönimaad. | ||
 Prantsusmaa | Prantsusmaa astus ühise sõjaväelise juhtimise alt välja aastal 1966, et püüelda sõltumatu kaitsesüsteemi poole, kuid naasis 2009. aasta 3. aprillil. | ||
 Island | Island, kes on ainus NATO liige, kellel puudub alaline sõjavägi, liitus organisatsiooniga tingimusel, et riigilt ei oodatagi sellise armee loomist. Kuid Islandi strateegiline geograafiline asukoht Atlandi ookeanis tegi riigist liidu jaoks hindamatu tähtsusega liikme. Siiski on Islandil olemas sõjaväeline rannavalve ning riik on hiljuti NATOsse panustanud ka väikese vabatahtliku Norras treenitud rahuvalvesalgaga. | ||
 Itaalia | |||
 Luksemburg | |||
 Holland | |||
 Norra | |||
 Portugal | |||
 Suurbritannia | |||
 Ameerika Ühendriigid | |||
| 18. veebruar 1952 |  Kreeka | Esimene | Kreeka viis oma väed NATO sõjaväelise juhtimise struktuuri alt välja aastateks 1974–1980, vastusena 1974. aastal Küprosel toimunud Türgi invasioonile. |
 Türgi | |||
| 9. mai 1955 |  Saksamaa | Teine | Saksamaa liitus kui Lääne-Saksamaa; Saarimaa ühendati Lääne-Saksamaaga aastal 1957 ning Berliin ja endine Ida-Saksamaa ühendati 1990. aasta 3. oktoobril. Ida-Saksamaa oli aastatel 1956–1990 vastasleeris oleva Varssavi pakti liige. |
| 30. mai 1982 |  Hispaania | Kolmas | |
| 12. märts 1999 |  Tšehhi | Neljas | 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Tšehhoslovakkiast). |
 Ungari | 1955–1991 Varssavi pakti liige. | ||
 Poola | 1955–1990 Varssavi pakti liige. | ||
| 29. märts 2004 |  Bulgaaria | Viies | 1955–1991 Varssavi pakti liige. |
 Eesti | 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust). | ||
 Läti | 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust). | ||
 Leedu | 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Nõukogude Liidust). | ||
 Rumeenia | 1955–1991 Varssavi pakti liige. | ||
 Slovakkia | 1955–1991 Varssavi pakti liige (osana Tšehhoslovakkiast). | ||
 Sloveenia | 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine). | ||
| 1. aprill 2009 |  Albaania | Kuues | 1955–1968 Varssavi pakti liige. |
 Horvaatia | 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine). | ||
| 5. juuni 2017 |  Montenegro | Seitsmes | 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine). |
| 27. märts 2020 |  Põhja-Makedoonia | Kaheksas | 1945–1991 osa Jugoslaaviast (Mitteühinemisliikumine) |
| 4. aprill 2023 |  Soome | Üheksas | 1945–2022 Soome oli neutraalne riik. |
| 7. märts 2024 |  Rootsi | Kümnes | 1945-2022 Rootsi oli neutraalne riik. |
Sõjaväelasi
| Riik | Tegevväelased | Reservväelased | Kokku |
|---|---|---|---|
| Albaania | 14 500 | 5 000 | 19 500 |
| Ameerika Ühendriigid | 1 477 896 | 1 458 500 | 2 936 396 |
| Belgia | 24 500 | 100 500 | 125 000 |
| Bulgaaria | 34 975 | 302 500 | 337 475 |
| Eesti | 3 209 | 60 000 | 63 209 |
| Hispaania | 177 000 | 377 800 | 554 800 |
| Holland | 47 660 | 57 200 | 104 860 |
| Horvaatia | 18 000 | 12 000 | 30 000 |
| Island | 210 | 170 | 380 |
| Itaalia | 319 529 | 41 867 | 361 396 |
| Kanada | 68 250 | 47 081 | 115 331 |
| Kreeka | 177 600 | 280 000 | 457 600 |
| Leedu | 14 995 | 4 260 | 19 255 |
| Luksemburg | 1 057 | 278 | 1 335 |
| Läti | 6 000 | 11 000 | 17 000 |
| Montenegro | 1 950 | 400 | 2 350 |
| Norra | 26 200 | 56 200 | 82 400 |
| Poola | 120 000 | 515 000 | 635 000 |
| Portugal | 44 900 | 210 930 | 255 830 |
| Prantsusmaa | 362 485 | 419 000 | 781 485 |
| Rumeenia | 73 350 | 79 900 | 153 250 |
| Rootsi | ? | ? | ? |
| Saksamaa | 148 996 | 355 000 | 503 996 |
| Slovakkia | 16 000 | 16 000 | |
| Sloveenia | 7 300 | 1 500 | 8 800 |
| Suurbritannia | 224 500 | 187 130 | 411 630 |
| Taani | 22 000 | 63 000 | 85 000 |
| Tšehhi | 21 057 | 676 | 21 733 |
| Türgi | 612 900 | 429 000 | 1 041 900 |
| Ungari | 19 000 | 19 000 | |
| NATO kokku | 4 084 069 | 5 075 492 | 9 159 561 |
Sõjalised kulutused
| Riik | Rahvaarv (2011) | SKT (nominaal) (2010, mln $) | Sõjalised kulutused (2011, mln $) | Sõjalised kulutused (2011, % SKT-st) | Kaitsekulutused, (2011, elaniku kohta) | Väljasaadetav sõjavägi (2011, tuhandetes) |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Albaania | 3 011 405 | 13 292 | 197 | 1,5 | 51 | 10 |
| Ameerika Ühendriigid | 311 328 000 | 14 657 800 | 731 879 | 4,8 | 2060 | 1427 |
| Belgia | 10 827 519 | 465 676 | 5 541 | 1,1 | 404 | 32 |
| Bulgaaria | 7 351 234 | 44 843 | 758 | 1,55 | 64 | 29 |
| Eesti | 1 311 870 | 19 220 | 389 | 1,7 | 195 | 6 |
| Hispaania | 46 148 605 | 1 409 946 | 13 984 | 0,9 | 241 | 127 |
| Holland | 16 667 700 | 783 293 | 11 339 | 1,3 | 553 | 48 |
| Horvaatia | 4 425 747 | 59 917 | 970 | 1,5 | 161 | 16 |
| Island | 318 452 | 12 767 | 12 | 0,09 | 37 | 0a |
| Itaalia | 60 605 053 | 2 055 114 | 30 228 | 1,4 | 351 | 352 |
| Kanada | 34 447 000 | 1 574 051 | 23 685 | 1,4 | 492 | 60 |
| Kreeka | 11 306 183 | 305 415 | 6 425 | 2,1 | 427 | 124 |
| Leedu | 2 944 459 | 35 734 | 351 | 0,8 | 75 | 9 |
| Luksemburg | 502 100 | 52 433 | 279 | 0,5 | 402 | 0,9 |
| Läti | 2 003 900 | 23 385 | 289 | 1,0 | 76 | 5 |
| Montenegro | 623 000 | 3 900 | 43 | 1,2 | 60 | 1,9 |
| Norra | 4 937 900 | 483 650 | 7 232 | 1,5 | 1036 | 21 |
| Poola | 38 092 000 | 468 539 | 8 908 | 1,7 | 181 | 100 |
| Portugal | 10 636 888 | 229 336 | 3 611 | 1,5 | 274 | 39 |
| Prantsusmaa | 65 821 885 | 2 582 527 | 53 444 | 1,9 | 666 | 227 |
| Rumeenia | 21 466 174 | 161 629 | 2 380 | 1,3 | 67 | 66 |
| Rootsi | ? | ? | ? | ? | ? | ? |
| Saksamaa | 81 802 000 | 3 315 643 | 48 140 | 1,4 | 500 | 205 |
| Slovakkia | 5 435 273 | 86 262 | 1 065 | 1,1 | 126 | 16 |
| Sloveenia | 2 046 510 | 46 442 | 665 | 1,3 | 255 | 7 |
| Suurbritannia | 62 008 048 | 2 247 455 | 63 567 | 2,6 | 994 | 192 |
| Taani | 5 560 628 | 310 760 | 4 518 | 1,4 | 636 | 18 |
| Tšehhi | 10 515 818 | 192 152 | 2 448 | 1,1 | 162 | 23 |
| Türgi | 73 722 988 | 741 853 | 14 479 | 1,9 | 149 | 495 |
| Ungari | 10 014 324 | 128 960 | 1 378 | 1,0 | 111 | 29 |
| NATO kokku | 906 002 051 | 32 223 344 | 1 038 145 | 3,0 | 987 | 3515 |
- Allikast "Data Relating to NATO Defence"; 2011. aasta hinnangud[4]
- aIslandil puudub sõjavägi.