Kõhunäärmevähk

(Ümber suunatud leheküljelt Pankreasevähk)

Kõhunäärmevähk[1] ehk pankreasevähk[2] (neoplasma malignum pancreatis, carcinoma pancreatis) on kõhunäärme pahaloomuline kasvaja.[3][4]

Kõhunäärmevähi täpseid tekkepõhjuseid ja mehhanisme ei teata. Seetõttu võivad eri liikidel ja indiviididel erineda nii sümptomid, põhjused, kulg, vastuvõtlikkus ja võimalus onkoteraapiale, haiguse kestus ja suremus.

Riskitegurid

Tuvastatud riskitegurid on vanus, pärilikkus, suitsetamine[5], ülesöömine, diabeet ja mitmesugused toitumuslikud tegurid. Kõhunäärmevähi teket ja arengut võivad soodustada ka krooniline pankreatiit, sapipõie eemaldamine, Helicobacter pylori infektsioon jt.

Sümptomid

Varajases staadiumis kõhunäärmevähk harilikult sümptomeid ei tekita. Sümptomeid on raske eraldada kliiniliselt teistest seedeelundkonna haiguslikest seisunditest ning seetõttu on kõhunäärmevähki ka raske avastada.

Sagedased haigussümptomid on isutus, iiveldus, kõrvetised, ka oksendamine, selge põhjuseta kaalulangus, nõrkus ja väsimus, väike palavik. Sümptomid võivad olla ka depressioon ja valu, mis avaldub ülakõhuvaluna, kuid kiirgab selga ja patsient võib kirjeldada seda seljavaluna.

Võib esineda naha või silmade (skleera) kollasus, mida võib põhjustada ühissapijuha obstruktsioon, ja palpeeritav sapipõis (Courvoisier' sümptom).

Kasvajale võib viidata ka glükoositalumatus või vanemas eas algav suhkurtõbi.

Patogenees

Täpseid kõhunäärmevähi tekke põhjuseid ja mehhanisme ei teata.

Biokeemilised mehhanismid

Valk p53

Arvatakse, et üle 50% inimeste kasvajatest sisaldavad p53-valgu mutatsioone või deletsioone.[6]

Inimeste kõhunäärmevähi korral on täheldatud p53 inaktivatsiooni 40–80% juhtumitest.[7]

Närvirakkude kasvufaktor

Arvatakse, et kõhunäärmevähi patogeneesis osaleb ka närvirakkude kasvufaktor, stimuleerides mitogeneesi ja metastaseerumist ning inhibeerides apoptoosi.[8]

Tüümuse stromaalne lümfopoetiin

Kõhunäärmevähi koeproovides ekspresseerivad ja eritavad vähirakud tüümuse stromaalset lümfopoetiini. Arvatakse, et see valk osaleb Th2-vahendatud põletiku tekkimises.[9]

Eristusdiagnoos

Mitmed haiguslikud seisundid ja pahaloomulised kasvajad võivad tekitada samu sümptomeid kui kõhunäärmevähk. Nende seas on näiteks aneurüsm, maksa-kõhunäärmeampulli vähk, seedeelundite isheemia, mao lümfoom, kõhunäärme lümfoom, maksakasvaja, sapijuha kitsenemus, sapiteede kasvaja ja endokriinse kõhunäärme uudismoodustised.

Eristusdiagnoosis arvestatakse järgmiste haiguslike seisunditega[10]:

Diagnostika

Laboratoorne diagnostika

Tavalisemad vereanalüüsid on kõhunäärmevähi diagnoosimisel ebaspetsiifilised, viidates alatoitumusele või vere vähenenud kolesteroolisisaldusele.

Varajases staadiumis kõhunäärmevähk harilikult sümptomeid ei tekita, seega ei pruugi sõeluuringud tulemuslikuks osutuda. Kahtluse korral tehakse:

  • ultraheliuuring – kõhunäärme võimalike uudismoodustiste kuvamiseks;
  • kompuutertomograafia – loetakse täpsemaks kui ultraheliuuring;
  • ERCP (endoskoopiline retrograadne kolangiopankreatograafia) – võimaldab uurida sapiteid radioloogiliselt kontrastaine abil.

Diagnoos vajab histopatoloogilst kinnitust ehk kasvajarakkude tuvastamist koeproovis.

Klassifikatsioon

Kõhunäärme pahaloomulised kasvajad (neoplasma malignum pancreatis) klassifitseeritakse rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni jaotises C25.

KoodNimetus
[C25.0]Kõhunäärmepea
[C25.1]Kõhunäärmekeha
[C25.2]Kõhunäärmesaba
[C25.3]Kõhunäärmejuha
[C25.4]Endokriinne kõhunääre
[C25.7]Kõhunäärme muud osad
[C25.8]Kõhunäärme osalt kattuvate paikmete pahaloomuline kasvaja
[C25.9]Täpsustamata kõhunääre

Vormid ja esinemissagedus

Kõige sagedasem kõhunäärmevähi vorm on adenokartsinoom. 2/3 juhtudest tekib vähk kõhunäärme peas ning 1/3 keha- või sabaosas.[11]

Kõhunäärme endokriinsed kasvajad

 Pikemalt artiklis Kõhunäärme endokriinsed kasvajad

Eraldi rühma moodustavad kõhunäärme endokriinsed kasvajad. Enamik kõhunäärme endokriinsetest kasvajatest, nagu insulinoom, gastrinoom, vipoom, glükagonoom ja somatostatinoom, tekivad Langerhansi saarte rakkudest.

Metastaasid

Kõhunäärme pahaloomuliste kasvajate määramiseks tuleb teada kasvaja ulatust, histopatoloogiat ja päritolu. Selleks on kasutusel enamlevinud pahaloomuliste kasvajate levikut kirjeldav süsteem – TNM-süsteem.

Kõhunäärmevähi metastaasid siirduvad harilikult esimesena lähedalasuvatesse lümfisõlmedesse (lümfisõlmemetastaasid), edasi maksa (maksametastaasid) või ka kõhukelmeõõnde (kõhukelmemetastaasid), harvemini kopsudesse (kopsumetastaasid) ja peaajju (ajumetastaasid).

Ravi

Ravi oleneb kasvaja staadiumist. Enamik kõhunäärmevähi vorme ei allu keemia- ja kiiritusravile. Kirurgilise ravi meetoditeks on gastropankreatoduodenaalne resektsioon ja pankreatektoomia või splenektoomia. Pärast operatsiooni otsustab patsient koos onkoloogiga võimaliku keemiaravi üle. Tugevate valude korral võib patsient vajada valu vaigistavat ravi.[2]

Ravi efektiivsuse hindamiseks kasutatakse kasvajamarkeri CA19-9 dünaamikat (enne ja pärast ravi).

Megavitamiiniteraapia

 Pikemalt artiklis Megavitamiiniteraapia

Megavitamiiniteraapia korral manustatakse patsiendile megadoosides vitamiinipreparaate.

Megadoosid manustatakse intravenoosselt ehk veenisiseselt (IV). Neid võivad manustada vaid vastava väljaõppe saanud meditsiinitöötajad.

Megavitamiiniteraapiat kasutatakse nii tõenduspõhises meditsiinis kui ka alternatiivmeditsiinis.

Uuemad uuringud on leidnud, et kõhunäärmevähirakud on vastuvõtlikud farmakoloogilisele C-vitamiinile. Ühe uurimuse kohaselt mõjub C-vitamiin mitmele kõhunäärmevähi rakuliinile tsütotoksiliselt.[12][13]

Prognoos

Kõhunäärmevähki haigestunute suremus on üle 95%.

Vaata ka

Viited

Välislingid

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Pancreatic cancer seisuga 02.02.2014.