Vandzene vald

Vandzene vald (läti keeles Vandzenes pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Laidze, Lauciene, Mērsragsi, Roja ja Ārlava vallaga.

Vandzene vald
läti Vandzenes pagasts
Lipp
Vapp
Vandzene valla lipp
Vandzene valla vapp
Pindala: 145,9 km²
Elanikke: 1342 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 9,2 in/km²
Keskus: Vandzene
Iģene kirik, vanim puidust kirikuhoone Lätis

Valla pindala on 146 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1770 inimest.[2] Valla keskus on Vandzene küla, vallavanem on Iveta Jansone.[3]

Ajalugu

Vald moodustati aastal 1893, mil liideti Okte, Garlene, Iģene ja Sārcene mõisavald. Valla vana saksakeelne nimi on Wandsen. Aastal 1935 oli valla pindala 151 km². Aastal 1945 moodustati Vandzene vallas Dārte, Vandzene ja Okte külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Vandzene külanõukoguga likvideeritav Dārte külanõukogu. Aastal 1954 liideti sellega Nogale külanõukogu, ent Stalini nimelise kolhoosi maad liideti Laidze külanõukoguga. Aastal 1961 liideti Mērsragsi külanõukogu Lenini nimelise kolhoosi maad Vandzene külanõukoguga. Aastal 1965 liideti Lubezere sovhoosi alad Valdemārpilsi linna maaterritooriumiga, osa sovhoosi Okte maadest aga Lauciene külanõukoguga. Aastal 1974 arvati Vandzene külanõukogu koosseisu osa Laidze külanõukogu aladest, järgmisel aastal aga osa Lauciene külanõukogu maadest. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] 2009. aastast kuulub vald Talsi piirkonda.

Muinsusmälestised

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vandzene mõisa keskus (sealhulgas park, tallid, tellistest sild, pruulikoda, kõrts, häärber, teenijate maja ja aednikumajake) ning Iģene kirik, sealhulgas orelirõdu, kirikuliste pingid, altar, kantsel ja selle maalingud.[5] Kohaliku kaitse all on Iģene mõisa häärber, Tīrumi keskaegne kalmistu, hiiepaik Basese Libahundikivi, hiiepaik Kraujase Suurkivi (ka Tilgaļi või Vandzene Hiiukivi) ja Mantinieki muinaskalmed.[6]

Loodus

Valla suurim jõgi on Grīva jõgi. Lādzeres kasvav Jaunoši ehk Lādzere künnapuu on Läti suurim künnapuu.[7] Looduskaitse all on Zīlēni Väike tamm ja Zīlēni Suur tamm, Mežitase pärn, Stiģi tamm, Kuģenieki tamm, Dandari tammed ja Dārte mänd. Lisaks kasvab vallas veel 26 nimetut looduskaitsealust põlispuud.[8]

Asustus

Aastal 2011 elas vallas 1625 lätlast, 20 venelast, 3 valgevenelast, 12 ukrainlast, 3 poolakat ja 7 leedulast.[9]

Valla külad:

KülaKüla tüüpElanike arv[10]
Dārtemazciems39 (2006)
Iģenemazciems53 (2006)
Klāņimazciems6 (2006)
Lādzerevidējciems115 (2006)
Skreiteskrajciems
Sniķeriskrajciems
Uguņciemsskrajciems102 (2020)
Upesgrīvamazciems25 (2020)
Valgalciemsmazciems
Vandzenelielciems549 (2020)
Vandzenes skolavidējciems129 (2020)
Vecumvirsaskrajciems25 (2006)

Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.

Viited

Välislingid