2015. aasta Riigikogu valimised
2015. aasta Riigikogu valimised olid XIII Riigikogu korralised valimised. Valimised toimusid 1. märtsil 2015.[1] Eelhääletamine ja e-hääletamine toimusid 19. veebruarist 25. veebruarini ja neil osales 33% hääleõiguslikest kodanikest.[2]
 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kõik Riigikogu 101 kohta 51 kohta vajalik enamuse saavutamiseks | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Osavõtt | 64,2% ( 1,2pp) | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Valimistulemus
Esialgsed valimistulemused selgusid 1. märtsi hilisõhtul:[3][4]
| 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused | |||||||
| Erakond | Ideoloogia | Häälte arv | % | +/- | Mandaate | +/- | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Eesti Reformierakond | klassikaline liberalism | 158 971 | 27,7% | –0,9% | 30 | –3 | |
| Eesti Keskerakond | tsentrism, sotsiaalliberalism | 142 460 | 24,8% | +1,5% | 27 | +1 | |
| Sotsiaaldemokraatlik Erakond | sotsiaaldemokraatia, Kolmas tee | 87 190 | 15,2% | –1,9% | 15 | –4 | |
| Isamaa ja Res Publica Liit | konservatism, liberaalne konservatism | 78 697 | 13,7% | –6,8% | 14 | –9 | |
| Eesti Vabaerakond | rahvuslik konservatism | 49 883 | 8,7% | 8 | |||
| Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | rahvuslik konservatism, rahvuslus | 46 772 | 8,1% | 7 | |||
| 5% künnis: 28 707,7 häält | |||||||
| Erakond Eestimaa Rohelised | roheline ideoloogia | 5 193 | 0,9% | –2,9% | 0 | — | |
| Rahva Ühtsuse Erakond | konservatiivne liberalism | 2 289 | 0,4% | 0 | — | ||
| Eesti Iseseisvuspartei | eesti rahvuslus | 1 047 | 0,2% | –0,7% | 0 | — | |
| Eestimaa Ühendatud Vasakpartei | sotsialism | 764 | 0,1% | 0 | — | ||
| Üksikkandidaadid | 887 | 0,2% | –2,6% | 0 | — | ||
| Kokku | 574 153 | 100,0% | 101 | ||||
Valimisaktiivsus
Valimisnimekirjades oli 899 793 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Neist käis hääletamas 577 910.[5] Valimisaktiivsus Vabariigi Valimiskomisjoni andmetel[2]. Kokku käis valimas 64,2% hääleõiguslikest valijatest.
| Maakond | 6 päeva enne VP, % | 5 päeva enne VP, % | 4 päeva enne VP, % | VP kell 12, % | VP kell 16, % | VP kell 20, % |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Harju maakond | 3,4 | 5,0 | 9,0 | 46,6 | 61,5 | 69,7 |
| Hiiu maakond | 8,3 | 9,8 | 15,1 | 51,8 | 56,5 | 62,4 |
| Ida-Viru maakond | 3,3 | 4,9 | 9,2 | 31,5 | 47,7 | 55,0 |
| Jõgeva maakond | 5,2 | 7,0 | 12,9 | 41,1 | 53,4 | 59,9 |
| Järva maakond | 5,4 | 7,0 | 12,5 | 43,2 | 53,3 | 60,8 |
| Lääne maakond | 6,3 | 7,9 | 12,5 | 40,1 | 54,7 | 62,0 |
| Lääne-Viru maakond | 5,0 | 6,7 | 11,7 | 38,9 | 52,2 | 59,7 |
| Põlva maakond | 5,3 | 7,2 | 13,2 | 42,2 | 53,6 | 61,2 |
| Pärnu maakond | 4,8 | 6,7 | 11,1 | 37,9 | 52,2 | 60,6 |
| Rapla maakond | 4,7 | 6,5 | 11,7 | 39,8 | 54,5 | 63,1 |
| Saare maakond | 6,2 | 8,0 | 13,2 | 42,3 | 52,6 | 58,7 |
| Tartu maakond | 3,0 | 4,5 | 8,5 | 43,1 | 55,4 | 63,8 |
| Valga maakond | 5,2 | 7,2 | 12,7 | 42,4 | 51,0 | 56,9 |
| Viljandi maakond | 6,1 | 8,1 | 13,1 | 40,4 | 52,9 | 59,0 |
| Võru maakond | 5,1 | 6,9 | 12,3 | 41,6 | 53,2 | 60,3 |
| Tallinn | 9,0 | 11,2 | 15,6 | 44,9 | 59,8 | 69,4 |
| Tartu | 15,5 | 17,1 | 22,6 | 44,6 | 58,4 | 66,4 |
| E-hääli | 12,9 | 15,4 | 19,6 | |||
| Kokku | 19,5 | 24,0 | 33,0 | 42,3 | 56,1 | 64,2 |
Valimissüsteem
Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada kaheteistkümnes valimisringkonnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, milles erakond on reastanud kõik ringkondades esitatud kandidaadid.
Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid ning pärast seda jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid. Kokku on 101 mandaati, mis on jagatud 12 ringkonna vahel[6].
Mandaatide jaotus ringkondade vahel
Vabariigi Valimiskomisjon jaotas 27. novembril 2014 mandaadid 12 valimisringkonna vahel järgmiselt[7]:
- valimisringkond nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 9 mandaati;
- valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 12 mandaati;
- valimisringkond nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati;
- valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 14 mandaati;
- valimisringkond nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati;
- valimisringkond nr 6 (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati;
- valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) – 7 mandaati;
- valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati;
- valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 8 mandaati;
- valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 8 mandaati;
- valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9 mandaati;
- valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 8 mandaati.
Erakonnad ja üksikkandidaadid
Eestis oli enne valimisi registreeritud parteisid kokku 11[8].
XII Riigikogus esindatud erakonnad
Eesti Reformierakond
Eesti Reformierakonnal oli detsembris 2014 Riigikogus 33 kohta 101st. Lisaks oli erakonda astunud kaks fraktsioonita Riigikogu liiget. Erakonna esimeheks ja peaministriks sai kevadel 2014 pärast Andrus Ansipi tagasiastumist endine sotsiaalminister ja Riigikogu liige Taavi Rõivas[9], kes oli erakonna esinumber ka 2015. aasta valimistel.[10] Reformierakonnal oli Riigikogus suurim fraktsioon ning valitsuses oli neil ühtekokku 8 ministrit. Nad olid valitsuskoalitsioonis alates märtsist 2014 Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga[11]. Reformierakonna valimisloosung oli "Kindlalt edasi!".
Eesti Keskerakond
Eesti Keskerakonnal oli detsembris 2014 Riigikogus 19 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast 2011. aasta valimisi 7 saadikut. Erakonna esimees oli Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes oli erakonna esinumber[12]. Erakond oli opositsioonis. Keskerakonna valimisloosung oli "Teeme teisiti!".
Isamaa ja Res Publica Liit
IRL-l oli detsembris 2014 suurim opositsioonipartei Riigikogus. Neil oli Riigikogus 22 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast eelmisi valimisi 1 parlamendiliige ning erakonda oli astunud samuti üks parlamendiliige. Erakonna esimees oli Riigikogu liige ja endine kaitseminister Urmas Reinsalu, kuid peaministrikandidaadiks kinnitas erakonna volikogu 21. septembril 2014 endise peaministri ja endise majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi[13]. IRL oli valitsuses kuni 2014. aasta märtsini, mil Reformierakond vahetas nad sotsiaaldemokraatide vastu välja. IRL-i valimisloosung oli "Parem haridus, parem töö, parem palk.".
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
SDE oli detsembris 2014 Riigikogus esindatud 19 saadikuga. Erakonda oli astunud kaks endist Keskerakonna saadikut ja lisaks kandideeris SDE nimekirjas Keskerakonnast lahkunud parteitu Riigikogu liige Olga Sõtnik[14]. Erakonna esimees oli kaitseminister Sven Mikser, kes oli esinumber ja peaministrikandidaat ka 2015. aasta valimistel. Valitsuses oli SDE esindatud kuue ministriga. Erakond sai valitsusparteiks 2014. aasta märtsis. SDE valimisloosung oli "Inimeste eest!".
XII Riigikogus esindamata erakonnad
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja.
- 24. märtsil 2012 ühinesid Eesti Rahvuslik Liikumine ja Eestimaa Rahvaliit ning uueks nimeks võeti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. XI Riigikogus oli Rahvaliit esindatud 6 saadikuga, kuid XII Riigikogus esindus puudus. Erakonna esimees oli Mart Helme, kes oli ka erakonna esinumber valimistel. EKRE valimisloosung oli "On aeg!".
- Erakond Eestimaa Rohelised esitas registreerimiseks 40 kandidaadiga nimekirja.
- Erakond ei ületanud 2011. aasta Riigikogu valimistel valimiskünnist ning jäi XII Riigikogust välja. Erakonna esimees oli Aleksander Laane.
- Eesti Iseseisvuspartei esitas registreerimiseks 12 kandidaadiga nimekirja.
- Eelmistel valimistel sai EIP 0,45% häältest. Erakonna esimees oli Vello Leito.
- Eestimaa Ühendatud Vasakpartei esitas registreerimiseks 25 kandidaadiga nimekirja. Eelmistel valimistel EÜVP ei osalenud. Erakonna esimees oli Valev Kald.
Uued erakonnad
- Rahva Ühtsuse Erakond esitas registreerimiseks 36 kandidaadiga nimekirja.
- RÜE sai ametlikult erakonnaks 4. septembril 2014. Erakonna üheks asutajaks ja esimeheks oli endine Euroopa Parlamendi liige ja endine Reformierakonna liige Kristiina Ojuland.
- Eesti Vabaerakond esitas registreerimiseks 125 kandidaadiga täisnimekirja.
- Eesti Vabaerakonna asutav koosolek toimus 20. septembril 2014. Erakond registreeriti ametlikult Äriregistri andmetel 7. oktoobril 2014. Erakonna esimeheks valiti Riigikogu liige ja endine IRL liige Andres Herkel. 11. jaanuaril 2015 oma üldkogul kinnitas Vabaerakond oma peaministrikandidaadiks Artur Talviku[15]. Vabaerakonna valimisloosung oli "Aru pähe!"
Üksikkandidaadid
Valimiskomisjonile esitasid dokumendid enda registreerimiseks 13 üksikkandidaati, kellest registreeriti Ilmar Ibragimov, Jaak Vackermann, Greete Reinson, Marek Ranne, Henn Leetna, Urmo Karusoo, Svetlana Ivnitskaja, Maarika Pähklemäe, Tarmo Porroson, Ege Hirv ja Heli Koit. Toomas Kaldalu ning Toomas Torb jätsid maksmata kautsjoni ja seetõttu neid ei registreeritud kandidaatideks[16].
Valimistel mitte osalenud erakonnad
- Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu valimistel ei osalenud. Ka eelmistel valimistel EVPK ei osalenud. Erakonna esimees oli valimiste ajal Rein Koch.
Kampaania
Välikampaania algas juba novembris, kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond pani välja plakatid, millel mitmeid eesti kirjandusklassikuid sotsiaaldemokraatideks nimetati. Lisaks Gustav Suitsule, Eduard Vildele ja Friedebert Tuglasele nimetati sotsiks ka Anton Hansen Tammsaaret. Selle vastu protesteeris A.H. Tammsaare muuseumi direktor Maarja Vaino.[17][18] Suurem välikampaania algas jaanuari alguses.[19]
Esimest korda tehti välikampaaniat ka välisriigis – SDE oli Helsingis välja pannud oma valimisplakatid.[20]
Prognoosid
Tabelis on toodud TNS Emori ja Turu Uuringute AS uuringud erakondade populaarsusest enne valimisi.
| Kuupäev | Ref | SDE | Kesk | IRL | EKRE | Rohe | Vaba | Teised | Eelistuseta | Koal | Opo | Uuringufirma |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 26. veeb | 26% | 19% | 22% | 16% | 6% | <1% | 9% | 1% | 45% | 55% | TNS Emor | |
| 23. veeb | 22% | 18% | 27% | 16% | 6% | <1% | 6% | 5% | 35% | 40% | 60% | Turu Uuringute |
| 19. veeb** | 23% | 20% | 22% | 14% | 9% | 2% | 9% | 1% | 15% | 43% | 57% | TNS Emor |
| 8. veeb* | 22% | 16% | 26% | 15% | 6% | <1% | 6% | 9% | 38% | 62% | Turu Uuringute | |
| Jan 15 | 25% | 18% | 22% | 15% | 5% | 2% | 8% | 4% | 30% | 43% | 57% | TNS Emor |
| Det 14 | 32% | 21% | 23% | 16% | 2% | 2% | 1% | 3% | 30% | 53% | 47% | TNS Emor |
| Nov 14 | 29% | 22% | 22% | 18% | 2% | 4% | 2% | 1% | 26% | 51% | 49% | TNS Emor |
| Okt 14 | 27% | 19% | 27% | 16% | 3% | 3% | 2% | 3% | 35% | 46% | 54% | TNS Emor |
| Sep 14 | 27% | 23% | 26% | 18% | 2% | 3% | 1% | 33% | 50% | 50% | TNS Emor | |
| Aug 14 | 29% | 26% | 25% | 15% | 4% | 1% | 0% | 34% | 55% | 45% | TNS Emor | |
| Jul 14 | 31% | 24% | 24% | 16% | 3% | 1% | 1% | 36% | 55% | 45% | TNS Emor | |
| Jun 14 | 31% | 25% | 24% | 14% | 2% | 2% | 1% | 33% | 56% | 44% | TNS Emor | |
| Mai 14 | 29% | 27% | 24% | 15% | 2% | 3% | 1% | 34% | 56% | 44% | TNS Emor | |
| Apr 14 | 25% | 28% | 22% | 19% | 3% | 1% | 1% | 35% | 53% | 47% | TNS Emor |
** – 19. veebruari küsitlustulemused tellis Postimees ja seal kasutati TNS Emori uuringut.
* – veebruarikuu küsitluses kasutas Eesti Rahvusringhääling TNS Emori asemel Turu Uuringute AS küsitlust, mille metoodika erineb eelmisest, mistõttu küsitlused ei ole omavahel üks ühele võrreldavad.
Ref – Reformierakond; SDE – Sotsiaaldemokraatlik Erakond; Kesk – Keskerakond; IRL – Isamaa ja Res Publica Liit; EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; Rohe – Erakond Eestimaa Rohelised; Vaba – Vabaerakond
Eelistuseta – iga kuu tuuakse välja küsitluses nende vastajate hulk, kes ei oma eelistust. Need ei ole arvestatud erakondade toetusprotsendis.
Koal – koalitsioonierakondade (Ref ja SDE) toetus; Opo – opositsioonierakondade toetus
Viited
- 24. veebruar 2015, Postimees, Jaak Prints visandas kõnes iroonilise pildi vasakpoolsest Eestist, 20. veebruaril 2015 toimunud majanduskonverentsil