Ajakirjandusvabaduse indeks
Ajakirjandusvabaduse indeks (ka pressivabaduse indeks) on mittetulundusühingu ja valitsusvälise organisatsiooni Piirideta Reporterid koostatav ja avaldatav riikide iga-aastane paremusjärjestus, mis põhineb organisatsiooni enda hinnangul riikide ajakirjandusvabadust käsitlevate andmete kohta möödunud aastal. Selle eesmärk on peegeldada nii seda, kui vabad on riikide ajakirjanikud, uudisteorganisatsioonid ja internetti aktiivselt kasutavad inimesed, kui ka seda, milliseid pingutusi ametivõimud selle vabaduse austamiseks teevad. Indeksit koostav organisatsioon on ka märkinud, et antud indeks käsitleb ainult ajakirjandusvabadust – see ei mõõda ei ajakirjanduse kvaliteeti ega käsitle inimõiguste rikkumisi üldiselt.[2]
Andmete kogumine
Aruanne põhineb osaliselt küsimustikul[3], milles esitatakse küsimusi pluralismi, meedia sõltumatuse, keskkonna ja enesetsensuuri, õigusliku raamistiku, läbipaistvuse ning infrastruktuuri kohta. Küsimustik võtab arvesse meedia õiguslikku raamistikku (sealhulgas karistused ajakirjandusega seotud kuritegude eest, riikliku monopoli olemasolu teatud tüüpi meedia puhul ja see, kuidas meediat reguleeritakse) ja avaliku meedia sõltumatuse taset. Veel hõlmab see teabe vaba liikumist internetis. Lõplik hinne arvestab ka ajakirjanike, internetikasutajate ja meediat abistavate isikute vastu suunatud vägivalda, mida organisatsiooni personal aasta jooksul jälgib – sealhulgas kuritarvitamisi, mida saab omistada riigile, relvarühmitustele, salajastele organisatsioonidele või survegruppidele.
Küsimustik saadetakse organisatsiooni Piirideta Reporterid partnerorganisatsioonidele: 18 sõnavabadusega tegelevale valitsusvälisele organisatsioonile viies maailmajaos, organisatsiooni 150 korrespondendile üle maailma ning ajakirjanikele, teadlastele, juristidele ja inimõiguste aktivistidele.[2] Mida väiksem on lõpparuandes esinev skoor, seda suurem on organisatsiooni andmetel riigi ajakirjandusvabadus.
Lõpparuande koostamine
Kogutud andmetel põhinevalt määratakse lõpparuandes igale riigile tulemus ja koht, mis üheskoos moodustavad hinnangu meediavabaduse olukorrale. Mõned riigid jäetakse aruandest välja, kuna nende kohta puudub usaldusväärne või kinnitatud teave. Kuna küsimused ja arvutused, millel tulemused põhinevad, on aastate jooksul muutunud, kasutatakse punktiskoore ainult riikide võrdlemiseks ühe aasta piires. Riigi arengu hindamiseks aastast aastasse võrreldakse riigi kohta paremusjärjestuses, mitte riigi punkte.
Kõigi aruannete eesmärk on kajastada olukorda konkreetsel ajavahemikul. Aruande aasta on aasta, mil aruanne välja anti, mistõttu kajastuvad seal eelneva aasta sündmused. Aastal 2011 aruannet välja ei antud. 2011–2012 aruanne avaldati 20. jaanuaril 2012 ja seal leiavad kajastamist vahemikus 1. detsember 2010 kuni 30. november 2011 aset leidnud sündmused. 2013. aasta ajakirjandusvabaduse indeks aga avaldati näiteks 30. jaanuaril 2013 ja see katab vahemikku 2011. aasta 1. detsembrist 2012. aasta 30. novembrini.
Riikide paremusjärjestus 2019. aasta aruandes (1.–15. koht)
Riikide kohta on toodud ära nii koht paremusjärjestuses kui ka selle aluseks olev punktisumma. Väiksem skoor tähendab suuremat ajakirjandusvabadust.
Kõik riigid on edetabelites vabaduse järgi seitsmesse rühma jagatud. Alloleva 2019. aastal avaldatud edetabeli viis esimest riiki moodustavad kõige suurema ajakirjandusvabadusega riikide rühma perioodil, mida aruanne hõlmab. Riigid kohtadel 6–14 (sealhulgas Eesti) moodustavad teise rühma ja 15. kohal oleva Iirimaaga algab paremuselt kolmas rühm.[4]
| Koht | Riik | Punktid |
|---|---|---|
| 1. |  Norra | 7,82 |
| 2. |  Soome | 7,90 |
| 3. |  Rootsi | 8,31 |
| 4. |  Holland | 8,63 |
| 5. |  Taani | 9,87 |
| 6. |  Šveits | 10,52 |
| 7. |  Uus-Meremaa | 10,75 |
| 8. |  Jamaica | 11,13 |
| 9. |  Belgia | 12,07 |
| 10. |  Costa Rica | 12,24 |
| 11. |  Eesti | 12,27 |
| 12. |  Portugal | 12,63 |
| 13. |  Saksamaa | 14,60 |
| 14. |  Island | 14,71 |
| 15. |  Iirimaa | 15 |
Eesti koht edetabelis aastatel 2002–2019
Eesti koht edetabelis on kõikunud vahemikus 3. kohast (aastatel 2007 ja 2012) kuni 14. kohani (2016. aastal). 2002. aasta edetabelis Eesti kohta andmed puudusid. Aastatel 2003–2014 kuulus Eesti suurima ajakirjandusvabadusega riikide sekka, kuid alates 2015. aastast on Eesti edetabelites paremuselt teises riikide rühmas.
| Aasta | Koht |
|---|---|
| 2003 | 12. (kõrgeim rühm) |
| 2004 | 11. (kõrgeim rühm) |
| 2005 | 11. (kõrgeim rühm) |
| 2006 | 6. (kõrgeim rühm) |
| 2007 | 3. (kõrgeim rühm) |
| 2008 | 4. (kõrgeim rühm) |
| 2009 | 6. (kõrgeim rühm) |
| 2010 | 9. (kõrgeim rühm) |
| 2012 | 3. (kõrgeim rühm) |
| 2013 | 11. (kõrgeim rühm) |
| 2014 | 11. (kõrgeim rühm) |
| 2015 | 10. (paremuselt teine rühm) |
| 2016 | 14. (paremuselt teine rühm) |
| 2017 | 12. (paremuselt teine rühm) |
| 2018 | 12. (paremuselt teine rühm) |
| 2019 | 11. (paremuselt teine rühm) |
Vaata ka
- Meediavabadus Euroopa Liidus
- Tsensuur riigiti
Viited
Välislingid
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Press Freedom Index seisuga 04.10.2019.