Ancona
Ancona (itaalia keeles [aŋˈkoːna]) on linn Itaalias, Marche maakonna ja Ancona provintsi halduskeskus. Ancona asub Roomast 280 km kirdes. Ancona on tähtis sadamalinn Aadria mere ääres. Linnal on praamiühendus Kreeka ja Horvaatia linnadega. Anconas elab 2023 aasta seisuga 98 950 elanikku. [1]
| Ancona | |||
|---|---|---|---|
| |||
 Ancona lipp | |||
| Pindala | 123 km² | ||
| Elanikke | 98 950 | ||
| Koordinaadid | , 13° 31′ E | ||
  | |||
Linna asutasid 387 eKr kreeka kolonistid.
Kliima
Ancona kliima on niiske subtroopiline. Linn asub Vahemere ja mandrilise piirkonna piiril. Sademeid esineb aastaläbi. Talved on jahedad (jaanuari keskmine temperatuur on 5°C), sagedasti esineb vihma ja udu. Kõige külmemal perioodil võib temperatuur väljaspool kesklinna ulatuda -10°Cni. Võib esineda ka lund, eriti kesklinna ümbritsevatel küngastel. Suve on tavaliselt soojad ja niisked (juuli keskmine temperatuur on 22,5°C). Kuid temperatuur võib küündida isegi 35-40°Cni, eriti kui tuul puhub lõunast või läänest. Üsna tavapärased on ka äikesetormid, eriti augustis ja septembris. Aeg-ajalt võivad tekkida äkilised üleujutused, tuuletormid ja isegi rahe. Kevad ja sügis on mõlemad muutlikkud ilmaga.
Kõige külmem temperatuur oli aastal 1967, kui külmakraadid ulatused -15,4°Cni.
Kõige kuumem temperatuur on mõõdetud aastal 1968, kui soojakraade oli 40.8°C.[2]
Vaatamisväärsused
Ancona katedraal
Ancona katedraal on pühendatud Juudas Cyriacusele ning see pühitseti sisse 11. sajandi alguses. Kirik valmis aastal 1189. [3] Kirik restaureriti juba aastal 1234. Katedraal on ehitatud Kreeka risti ja muude Bütsantsi kunsti elementide eeskujul. Interjöör on säilitanud oma esialgse iseloomu. Kirik restaureeriti 1980.[4]
Traianuse kaar
.jpg)
,_Via_XXIX_Settembre_e_Mole_Vanvitelliana,_28_-_Ancona_(KPFC)_01.jpg)
Traianuse kaar 18 meetrit kõrge ning 3 meetrit lai marmorehitis. See seisab platvormil, milleni viib lai trepp. Tegemist on ühe paremini säilinud Roomaaegse monumendiga maailmas. See ehitati sadamamüüri ülaosas asuva kaldatee sissepääsuks. Kaar on oma nime saanud sadama rajanud keisri Traianuse järgi. Kaarkäiku ääristavad pjedestaalidel paiknevad korintose sambad. [5]
Lazzaretto kompleks
Kompleksi kavandas arhitekt Luigi Vanvitelli 1732. aastal. Kompleks on üle 20 000 ruutmeetri. Kompleks on ehitatud selleks, et kaitsta linna nakkushaiguste eest, mis koos laevadega linna jõuavad. Hiljem on seda kasutatud ka sõjaväehaiglana ning kasarmuna. Praegu on kompleks kasutusel kultuurinäituste jaoks. [6]
- Piiskopipalee. Piiskopipalees suri paavs Pius II aastal 1464.
- Santa Maria della Piazza. Keskaegne romaani stiilis kirik, millel on keerukas arkaadfasaad. Ehitatud aastal 1210.
- Palazzo degli Anziani. Palee, mis on pühendatud eakatele inimestele (anziani on tõlkes 'eakad'). Palee ehitati aastal 1250, sellel on kõrged kaarekujulised konstruktsioonid.
- Palazzo del Governo
- Santi Pellegrino e Teresa kirik
- Santissimo Sacramento kirik