Budapesti memorandum

Kokkulepe Ukrainale antavate julgeolekutagatiste kohta seoses Ukraina liitumisega Tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga.

Budapesti memorandum julgeolekutagatiste kohta on Ungari pealinnas Budapestis 1994. aasta 5. detsembril Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Venemaa Föderatsiooni poolt allkirjastatud kokkulepe Ukrainale antavate julgeolekutagatiste kohta seoses Ukraina liitumisega Tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga.[1][2] Hiljem ühinesid memorandumiga Hiina ja Prantsusmaa.

USA president Clinton, Venemaa president Jeltsin ja Ukraina president Leonid Kravtšuk pärast trilateraalse lepingu allkirjastamist Moskvas 1994. aasta 14. jaanuaril
Clintoni ja Jeltsini pressikonverents 1994. aastal

USA, Venemaa ja Suurbritannia kohustusid, kooskõlas Helsingi lõppaktiga, austama Ukraina sõltumatust, suveräänsust ja olemasolevaid piire. Memorandumi tulemusena loovutas Ukraina aastatel 1994 kuni 1996 Venemaale oma territooriumil asunud tuumarelvade varud, mis olid 1994. aastal maailmas suuruselt kolmandal kohal.

2014. aasta Krimmi kriisi järel teatasid USA[3][4] ja Suurbritannia[5] eraldi avaldustes, et Venemaa sekkumise näol on tegemist memorandumiga võetud kohustuste rikkumisega ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse selge rikkumisega. Venemaa väidab, et lepingu kohaselt ei tohi ta vaid Ukraina vastu tuumarelva kasutada.

Vaata ka

Viited

Välislingid