Dyrrhachiumi lahing (1081)

Dyrrhachiumi lahing
	Osa esimesest normannide sissetungist Balkanile
	Itaalia ja Balkan 1084. aastal; Dyrrhachium paremas osas (Durazzo)
Toimumisaeg	18. oktoober 1081
Toimumiskoht	Dyrrhachium, Bütsants (tänapäeva Durrës, Albaania)
Tulemus	Normannide võit
Osalised
Bütsants	Apuulia ja Calabria krahvkond
Väejuhid või liidrid
Alexios I Komnenos ; Georgios Palaiologos	Robert Guiscard ; Bohemond ; Sikelgaita
Jõudude suurus
20 000 – 25 000	15 000
Kaotused
5000 hukkunut ; 7000 väejooksikut	Teadmata

Dyrrhachiumi lahing oli lahing 18. oktoobril 1081 Bütsantsi ja Lõuna-Itaalia normannide vahel. Vaenupoolte väejuhid olid vastavalt keiser Alexios I Komnenos ja Apuulia ja Calabria krahv Robert Guiscard. Lahing leidis aset Bütsantsi jaoks Lääne-Balkanil olulise tugipunkti Dyrrhachiumi juures (tänapäeva Durrës Albaanias). Lahingu võitsid normannid.

Keiser Michael VII Dukas organiseeris pärast normannide sissetungi Lõuna-Itaaliasse abielu enda poja ja Robert Guiscardi tütre vahel. Michael kõrvaldati 1081. aastal troonilt ning Robert kasutas seda ettekäändena Bütsantsi ründamiseks. Tema maaväed asusid Dyrrhachiumit piirama, laevastik sai Veneetsialt lüüa. Normannide ja Bütsantsi väed põrkasid Dyrrhachiumi all kokku 18. oktoobril. Lahingu alguses purustas Bütsantsi parempoolne tiib normannide vasakpoolse tiiva. Varjaagid asusid normannide taganevat tiiba jälitama, kuid eraldusid põhiväest liialt ning sai lüüa. Väe keskel asunud normannide rüütlid ründasid Bütsantsi vägede keskosa, mis oli sunnitud taganema.

Normannid vallutasid Dyrrhachiumi veebruaris 1082 ning liikusid sealt edasi sisemaale, kus võtsid enda kontrolli alla enamiku Makedooniast ja Tessaaliast. Robert Guiscard oli sunnitud piirkonnast lahkuma, et aidata enda liitlast paavst Gregorius VII-t, keda ründas Saksa-Rooma keiser Heinrich IV. Kreekasse jäänud vägesid asus juhtima Roberti poeg Bohemond. Bohemond oli alguses edukas ning alistas Alexiose mitmes lahingus, kuid sai 1083. aastal Larissa lahingus lüüa. Bohemond oli oma vägedega sunnitud Itaaliasse põgenema ning ta kaotas sellega kõik normannide vallutused. Bütsantsi võimu naasmisega algas Komnenose restauratsioon.

Kirjandus

Anna Comnena (translated by E. R. A. Sewter). The Alexiad. London: Penguin Books, 1996, ISBN 0-14-044215-4.
Birkenmeier, John W. (2002). The Development of the Komnenian Army: 1081–1180. Boston, Massachusetts: Brill. ISBN 90-04-11710-5.
Brown, Reginald Allen (1984). The Normans. Woodridge: Boydell Press. ISBN 0-85115-199-X.
Cross, Robin (1991). The Guinness Encyclopedia of Warfare. Enfield: Guinness Publishing. ISBN 0-85112-985-4.
D'Amato, Raffaele; Rava, Giuseppe (2010). The Varangian Guard 988–1453. Long Island City, New York and Oxford, United Kingdom: Osprey Publishing. ISBN 978-1-84908-179-5.
France, John (1999). Western Warfare in the Age of the Crusades: 1000–1300. Ithaca, New York: Cornell University Press. ISBN 0-8014-3671-0.
Gravett, Christopher; Nicolle, David (2006). The Normans: Warrior Knights and their Castles. Oxford, United Kingdom: Osprey Publishing. ISBN 1-84603-088-9.
Haldon, John F. (2001). The Byzantine Wars: Battles and Campaigns of the Byzantine Era. Stroud, Gloucestershire: Tempus Publishing. ISBN 0-7524-1795-9.
Harris, Jonathan (2003). Byzantium and the Crusades. London, United Kingdom: Hambledon and London. ISBN 1-85285-298-4.
Holmes, Richard (1988). The World Atlas of Warfare: Military Innovations that Changed the Course of History. Viking Studio Books. ISBN 0-670-81967-0.
Hooper, Nicholas; Bennett, Matthew (1996). The Cambridge Illustrated Atlas of Warfare: The Middle Ages, 768–1487. Cambridge, United Kingdom: Cambridge University Press. ISBN 0-521-44049-1.
Norwich, John Julius (1995). Byzantium: The Decline and Fall. London, United Kingdom: Viking. ISBN 0-670-82377-5.
Treadgold, Warren T. (1997). A History of the Byzantine State and Society. Stanford, California: Stanford University Press. ISBN 0-804-72630-2.
Vranousi, Era A. (1962). "Κομισκόρτης ο έξ Αρβάνων": Σχόλια εις Χωρίον της Άννης Κομνηνής (Δ' 8,4) (kreeka). Ioannina: Εταιρείας Ηπειρωτικών Μελετών.