Edgar Keevallik

Edgar Voldemar Keevallik (17. jaanuar 1908 Humala31. detsember 1985 Tallinn) oli eesti põllumajandusteadlane.

Ta lõpetas 1928. aastal Harjumaa Paldiski Ühisreaalgümnaasiumi. Seejärel õppis aastatel 19291935 ja 1938. aastal Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas. Ta oli Üliõpilasseltsi Liivika liige.

Ta töötas aastatel 19351938 Eesti Hollandi-Friisikarja Tõuseltsis konsulendina ja 19381941 Kuusikul Riigi Põllutöö Katsejaamas loomakasvatuse osakonna juhatajana; 1938. aastal täiendas end Rootsis stipendiaadina. Aastatel 19411971 oli ta Vändra veisekasvatusjaama (asus Venemaale küüditatud Theodor Pooli Piistaoja talus) direktor.

Ta uuris Kuusikul vasikate söötmist ja veiste koobaltivajadust ning rakendas esimesena Eestis veiste kunstlikku seemendamist. Vändra katsejaamas lõi ta Eesti oludele vastava noorveisekasvatussüsteemi, kujundas majandi kultuurkarjamaad ja kõrgaretuskarja. Ta oli Eesti mustakirju veise aretajaid ja Eesti Mustakirju Karja Tõunõukogu juhatuse aseesimees.

Edgar Keevallik suri 31. detsembril 1985 Tallinnas ja maeti 7. jaanuaril 1986 Metsakalmistule[1].

Isiklikku

Tema poeg Andres Keevallik on tehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli rektor, pojatütar Leelo töötab Uppsala Ülikoolis fennougristina, teine pojatütar Liina on eesti teatri- ja filmikunstnik.

Tunnustus

  • 1956 Eesti NSV teeneline zootehnik
  • 1949 Nõukogude Eesti preemia
  • 1965 Nõukogude Eesti preemia
  • 1980 Nõukogude Eesti preemia
  • NSV Liidu Rahvamajandusnäituse 3 kuldmedalit
  • NSV Liidu Rahvamajandusnäituse hõbemedal

Viited

Välislingid