Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu

Eesti Töörahva Kommuun kuulutati välja Narva Aleksandri kirikus.^[1][2] Samas hoones tegutses ka Eestimaa Töörahva Kommuuni (ETK) Nõukogu.

ETK Nõukogu ja juhtstruktuurid tegutsesid pärast ETK ja Punaarmee väljaajamist Eestimaalt veel mõnda aega Venemaal, kuid kuna Punaarmeel ei õnnestunud Eestit hõivata ning ETK muutus takistuseks rahu sõlmimisel Nõukogude valitsuse ja Eesti vabariigi vahel, saatis ta end 5. juunil 1919 Staraja Russas laiali.

Ametikoht	Asutus	Nimi	Pilt	Tegevusaastad	Eluaastad
ETK komissaride nõukogu esimees	Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu	Jaan Anvelt		1918–1919	(1884–1937)
ETK sõjakomissar ehk Sõjaväevalitsuse juhataja	ETK Sõjaväevalitsus	Jaan Anvelt		1918–1919	(1884–1937)
ETK siseasjade komissar ehk Siseasjade Valitsuse juhataja	ETK Siseasjade Valitsus	Viktor Kingissepp		29. november 1918 –	(1888–1922)
:Siseasjade valitsuse juhataja kohusetäitja[3] illegaalselt Saksa vägede poolt okupeeritud Tallinnas viibiva Viktor Kingissepa ülesannetes	ETK Siseasjade Valitsus	Johannes Käspert			(1886–1937)
ETK rahvamajanduse komissar	ETK Rahvamajanduse Valitsus	Hans Pöögelmann			(1875–1938)
ETK rahvahariduse komissar	ETK Rahvahariduse Valitsus (Kultuuri ja Haridusvalitsus)	Artur Vallner			(1887–1937)
ETK välisasjade komissar	ETK Rahvusvahelise Ühenduse Valitsus (Rahvusvahelise Läbikäimise Valitsus Välisasjade Valitsus)	Johannes Mägi		november 1918 – detsember 1918	(1897–1958)
:ETK välisasjade komissar	ETK Välisasjade Valitsus	Max Trakmann		20. detsembrist 1918 –	(1890–1938)
ETK kontrollivalitsuse komissar	ETK Kontrollivalitsus	Karl Mühlberg			(1890–1937)
ETK sotsiaalkindlustuse komissar	ETK Sotsiaalkindlustuse Valitsus (alates detsembrist Ühiskondliku kindlustuse Valitsus)	Rudolf Vakmann		29. november 1918 –	(1894–1938)
:ETK sotsiaalkindlustuse komissari kohusetäitja	ETK Sotsiaalkindlustuse komisjon	Otto Rästas		veebruar 1919 –	(1890–1938)
ETK Nõukogu asjaajaja	ETK Nõukogu Asjadevalitsus	Johannes Käspert			(1886–1937)

• ETK Nõukogu sekretär August Pihlap (1885–1940);
• ETK Siseasjade Valitsuse Eestimaa Erakorralise Komisjoni esimees Eduard Otto;
• ETK Nõukogu Sõjaväevalitsuse nõuandja August Kork, 14. detsember 1918 –;
• ETK Kultuuri- ja Haridusvalitsuse Koolivalitsuse juhataja Johannes Mägi^[4];
• ETK Rahvamajanduse Valitsuse Põllumajanduse osakond, juhataja Gustav Kipper;
• ETK Rahvamajanduse Valitsuse Revolutsioniline Piirikaitse osakond, organiseerija Karl Sammel;
• ETK Kultuuri- ja Haridusvalitsuse Kirjastusosakond, juhataja Juhan Lilienbach;
• ETK Rahvamajanduse Valitsuse Eesti Laiarööpmelise raudtee ülem Mihkel Liiv, poliitosakonna ülem E. Upsi;
• ETK Rahvamajanduse Valitsuse Rahanduskomisjon, Aleksander Riks;
• ETK Rahvamajanduse Valitsuse Arvestusosakond Nikolai Salm^[5],^[6].

Eesti Töörahva Kommuuni häälekandja oli venekeelne ajaleht Molot; ETK Sõjaväevalitsuse häälekandja oli Eesti Kütiväe Teataja.

• Eesti Ajutine Valitsus
• Eesti Vabadussõda
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu

• Eesti punase valitsuse viimsed päevad. Esmaspäev, 27. jaanuar 1930, nr. 4, lk. 5.

• Foto Eesti Filmiarhiivist Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu, Nõukogu liikmed: istuvad (vasakult) Peeter Pihlap, Hans Pöögelmann, Jaan Anvelt, Otto Rästas, Maks Trakmann ja Karl Mühlmann (Mühlberg), seisavad Johannes Käspert ja Artur Vallner