Eha Lättemäe

Eesti luuletaja ja tõlkija

Eha Lättemäe (2. september 1922 Mõnnaste[1]14. november 2012[2]) oli eesti luuletaja.

Lättemäe lõpetas 1948. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena.[2]

Esimesed luuletused avaldas ta 1955. aastal Viljandi kohalikus lehes, tema debüütkogu trükiti 1968. aastal. Kaks Lättemäe raamatut ilmus ka Karjalas.[2] 1971. aastal sai temast kutseline kirjanik[3], 1974. aastal võeti ta vastu Eesti Kirjanike Liitu.[2]

Looming

Eha Lättemäe kirjutas peamiselt nukratoonilist loodus- ja isikuluulet eesti (palju Tarvastu murrakus) ja soome keeles.

Luulekogud

  • "Oma sammude varjust" (1968)
  • "Uskon aurinkoon" (1969, Petroskoi)
  • "Pääsuke päevalind" (1971)
  • "Nõnda ma lähen" (1973)
  • "Metsamarju. Mõtsamarju" (1974)
  • "Poimin marjoja sinisestä metsästä" (1975, Petroskoi)
  • "Kahel häälel" (1981) (koos isa Andres Lättemäega)
  • "Elulugu" (1981)
  • "Iltakävelyllä / Õhtune jalutuskäik" (2003)

Tunnustus

Viited

Kirjandus

Välislingid