Eveeni keel
Eveeni keel on tunguusi keel, mida kõnelevad eveenid Venemaal Sahhas, Magadani oblastis, Tšuktšimaal ja Habarovski krais. Eveenide koguarv oli Venemaal 2010. aastal 21 830, kuid eveeni keele kõnelejaid oli vaid 5656. Paljud eveenid on läinud üle vene keelele, Sahhas ka jakuudi keelele. Eveeni keel on ohustatud, emakeelena omandab seda vaid väike arv lapsi ning keele kõnelejate arv väheneb.[1]Kõnelejate keeleoskus halveneb ja huvi emakeele vastu on väike.[2]
| eveeni keel (эвэды торэн) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Venemaal |
| Kokku kõnelejaid | 5700[1] |
| Keelesugulus | (altai keeled) tunguusi keeled evengi keeled eveeni keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | eve |
Murded
Eveeni keel jaguneb erinevate käsitluste järgi kahte või kolme murderühma – lääne-, (kesk-) ja idamurdeks, mis jagunevad 20 murdeks ja paljudeks murrakuteks.
Kiri
19. sajandi keskel tõlgiti eveeni keelde Matteuse evangeelium ning ilmus ka eveenikeelne aabits. Neis väljaannetes kasutati mugandatud kirillitsat. Eveeni keelt kirjutati 1932–1936 ladina kirjas, 1937. aastal asendati see kirillitsal põhineva tähestikuga, kuid ladina kirja kasutati kuni 1939. aastani.[3]1952. aastal lisati tähestikku tähed ӈ, ө ja ӫ.Eveeni tähestik
| А а | Б б | В в | Г г | Д д | Е е | Ё ё | Ж ж |
| З з | И и | Й й | К к | Л л | М м | Н н | Ӈ ӈ |
| О о | Ө ө | Ӫ ӫ | П п | Р р | С с | Т т | У у |
| Ф ф | Х х | Ц ц | Ч ч | Ш ш | Щ щ | Ъ ъ | Ы ы |
| Ь ь | Э э | Ю ю | Я я |
Grammatika
Fonoloogia
Eveeni keeles on 18 täishäälikut (9 pikka ja 9 lühikest) ning 18 kaashäälikut.[3]
Morfoloogia
Eveeni on aglutinatiivne. Eveeni keeles on 13 käänet. Eristatakse ainsust ja mitmust ning esimest, teist ja kolmandat isikut. Keeles puuduvad eesliited, käändeid märgitakse järelliidetega. Morfoloogiliselt ülesehituselt sarnaneb eveeni keel mongoli keelega. Eveeni keelele on omane SOV-tüüpi sõnajärg.