Galiitsia
 | See artikkel on ajaloolisest piirkonnast Poola ja Ukraina alal; vürstiriigi kohta vaata artiklit Galiitsia vürstiriik; Hispaania piirkonnast vaata artiklit Galicia. |
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Galiitsia piirneb lõunas Metsa-Karpaatidega, loodes Visla jõega, põhjas Sani jõe suudme ja Zbrutši jõe lätte vahelise joonega ning kagus Zbrutši, Dnestri ja Tšeremoši jõega.
Umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes. Ala moodustas terviku aastatel 1772–1918 Austria kroonimaana ja 1939. aastani Poola osana.
Nimi
Galiitsia on nime saanud oma kunagise keskuse, Ukrainas asuva Galitši (ukraina keeles Галич, poola keeles Halicz) järgi.
Mõned ajaloolased arvavad, et Galiitsia nimi on jälg selle kunagistest asukatest idagallialastest, kellelt on võib-olla nime saanud ka Galaatia Anatoolias ja Galați maakond Rumeenias. Teise oletuse kohaselt on Galiitsia nimi seotud Galõtši ümbruses nähtud vareste või künnivarestega. Mõned ajaloolased arvavad, et see nimi kanti Moldova linnale Galațile üle 13. või 14. sajandil, kui Galiitsia-Volõõnia riik ulatus päris-Galiitsiast üle Moldova Musta mereni välja.
Ajalugu
Arvatavasti oli suur osa Galiitsiast 9. sajandil Suur-Määri riigi koosseisus.
Ühe kroonika järgi võttis Kiievi-Vene riigi valitseja 981 sõjaretkel Poola piirile üle Puna-Vene linnad.
.jpg)
11. sajandil läks piirkond lühikeseks ajaks (1018–1031), pärast Kiievi vallutamist Poola kuningriigi vägede poolt Poola kuningriigi võimu alla ning seejärel tagasi Kiievi-Vene riigile.
Pärast Kiievi suurvürst (1019–1054) Jaroslav Targa surma (1054) jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus Kiiev ja Novgorod; teisele pojale Svjatoslavile – Tšernigivi, kolmandale pojale Vsevolodile Perejaslavli, neljandale pojale Vjatšeslavile Smolenski, viiendale Igorile Vladimir, Volõõnias ja 1052 surnud 1. poja Vladimir Jaroslavitši pojale ning pojapoeg Rostislavile Galiitsia (1057–1064). 1064. aastal aga vallutas Rostislav Vladimirovitš Tšernigivi vürsti (1054–1077) Svjatoslav II poja Gleb Svjatoslavitši valitsetud Tmutarakani vürstkonna, Aasovi ja Musta mere Tamani poolsaarel, mida valitses 1064–1065.
Rostislavi järglased Rjurik, Volodar ja Vasylko Romanovitš valitsesid Przemyśli, Zvenigorodi ja Terebovlia alasid.
Galiitsia vürstiriik
Pikemalt artiklis Galiitsia vürstiriik (1141–1199), Volõõnia vürstiriik
Aastatel 1087–1253 oli Galiitsia Kiievi-Vene õigusjärglasena autonoomne (1141–1199) Galiitsia vürstiriik vürstiriik (vt Slaavi vürstiriikide loend). Galiitsia vürstiriiki valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini (Jaroslav Targa poja Novgorodi vürsti (1036–1052) Vladimir Jaroslavitši poja Rostislavi järglased) esindajad: Volodymyrko Volodarovitš (1141–1153), Jaroslav Osmomõsl (1153–1187) ja Volodymir Jaroslavitš (1189–1199). Sisemiste vastuolude järel nõrgenenud ja lagunevast Vana-Vene riigist iseseisvunud riigi moodustas 12. sajandi keskel Volodymyrko Volodarovitš, kes päris varem väiksed Zvenigorodi vürstiriigi (1124), Przemyśli vürstiriigi (1129), Terebovlia vürstiriigi (1129), Galiitsiamaa (1141), ning asutas uue pealinnana 1444. aastal Halychi linna, ühendatud vürstiriigi keskusena. Volodymyrko Volodarovitši poeg, Jaroslav Osmomõsl laiendas veelgi valdus (1153–1187) ning lisas valduste hulka ka veel alad Karpaatia mägede ja Dnisteri jõe vahelistel aladel, kuni Doonau alamjooksuni.
Galiitsia ja Volõõnia vürstiriik
- Pikemalt artiklis Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
Viimase Romanovitšite liinist valitseja Volodymir Jaroslavitši (1189–1199) surma järel 1199. aastal kutsusid bojaarid riiki valitsema naabervürstiriigi, Rjurikovitšite dünastia Mstislavitšite liini esindaja Volõõnia vürstiriigi vürsti Roman Mstislavitši ( (~1160–1205), Novgorodi vürst 1168–1170, Volõõnia vürst 1173–1187 ja 1188–1205, Galiitsia vürst 1187–1188 ja 1199–1205 ning Kiievi suurvürstina 1203–1205 Roman Suur), kes ühendas Galiitsia ja Volõõnia ning moodustas ühise Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi. Galiitsia-Volõõnia vürstiriik oli 13. sajandi alguses endise Vana-Vene riigi aladel, koos kirde-Vene aladel asunud Vladimiri suurvürsti Vladimiri-Suzdali vürstiriigi ja loode-Vene aladel asunud Novgorodi vabariigiga üks mõjuvõimsamaid slaavi vürstiriike.
Mongoli sõjakäigu järel Euroopasse oli aastatel 1253–1340 riik Kuldhordi vasallkuningriik. Sel ajal viisid Galiitsia vürstid pealinna üle Halychist Lvivi. Nad püüdsid leida Rooma-katoliku kiriku paavstilt tuge ja Euroopast liitlasi Kuldhordi vastu.
Poola kuningriigis
Galiitsia olukorda raskendas uute maade alistamine Poola ja Ungari kuninga Kazimierz III Suure poolt.Galiitsia-Volõõnia pärilussõja (1340–1392) järel jagati piirkond Leedu suurvürstiriigi ja Poola kuningriigi vahel. Aastatel 1340–1349 oli Galiitsia iseseisev kuningriik, Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti (1316–1341) Gediminase poja, kuningas Lubarti (Lubko, Lubartas, Dymitr; u 1300 – 1384) valitsemisel, kes oli valitsejaks saanud Galiitsia trooni pärijannaga abielludes. 1344. aastal hõivas Leedu suurvürstiriik Volõõnia ja 1349. aastal Poola kuningriik Galiitsia. Umbes 1340–1349 vallutati Galiitsia Poola kuninga Kazimierz III poolt ning liidendati 1349 Poola provintsiks. 1372–1387 kuulus Galiitsia Ungari kuningriigile. Volõõnia koos Kiieviga läks Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning seejärel Rzeczpospolita riigi kontrolli alla.
1569. aasta Lublini uniooni järel, liideti aga piirkond Poola Krooni maadega, kui Rzeczpospolita Vene vojevoodkond. Pärast seda oli Galiitsia Poola valdus, mida nimetati Ruteenia vojevoodkonnaks. Lisaks kohalikule idaslaavi elanikkonnale asus sinna palju poolakaid ning samuti arvukalt juute ja armeenlasi. Sel ajal ehitati palju kastelle ning rajati mõned uued linnad: Stanisławów (praegu Ivano-Frankivsk ja Krystynopol (praegu Tšervonograd).
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
1772. aastal kaotas Poola suurema osa Galiitsiast esimese Poola jagamise käigus Austria-Ungarile. Austria Habsburgid omandasid Galiitsia, tuginedes Ungari vanale pretensioonile selle territooriumi peale. Austria osana nimetati seda Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigiks kahe keskaegse idaslaavi vürstiriigi Galiitsia ja Włodzimierzi järgi. Piirkonna tuumikala oli tuntud Puna-Vene nime all. Austria Galiitsia koosseisu lisati ka suur osa Väike-Poolast. Pealinn oli Łwów (Lemberg; praegune Lviv), kus täielikult domineeris poola aristokraatia, kuigi provintsi idaosas elasid idaslaavlased (ruteenid, nagu Habsburgid oma riigi sisse jäävaid ukrainlasi nimetasid, mitte sassi ajada tänapäeva ruteeni rahvaga). Galiitsia idaosas elas ka arvukalt poolakaid ja juute. Austria Galiitsia vastliidetud lääneosas olid valdavas ülekaalus poolakad. Galiitsia oli Austria suurim kroonimaa, ja üks vaesemaid.
Kui Austria surus maha Krakówi iseseisva vabariigi iseseisvuse, läks see linn 1846 Austria Galiitsia koosseisu. 1786–1849 kuulus Galiitsia koosseisu Bukoviina.
1868. aastast oli Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik Austria-Ungari kroonimaa (ametlikult võrdväärne 16 ülejäänud kroonimaaga), kus ametlikuks keeleks oli poola keel.
Esimese maailmasõja ajal võitlesid Austria-Ungari ja Venemaa ägedalt Galiitsia pärast.
26. juulil 1917 sai Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik täiesti iseseisvaks. 1. novembril 1918 sai Lääne-Galiitsia taastatud Poola Vabariigi osaks.
Lääne-Ukraina Rahvavabariik
Ida-Galiitsia kuulutas end 14. novembril Biała Cerkiewis (praegu Bila Tserkva) koos Bukoviina ja Taga-Karpaatiaga iseseisvaks Lääne-Ukraina Rahvavabariigi nime all ja püüdis moodustada koos Ukraina Rahvavabariigiga ühtset Ukraina riiki, liitudes Ukraina Rahvavabariigiga.
Galiitsia II Rzeczpospolita koosseisus
Toimuva Nõukogude-Ukraina sõja käigus, sõlmisid Ukraina Rahvavabariigi juht Sõmon Petljura ja Poola Vabariigi juht Józef Piłsudski 21. aprillil 1920. aastal koostööleppe, mille kohaselt Poola tunnistas Petljura-poolset Ukraina valitsust "pärast võitu bolševike üle" ning lubas sõjalist kaasabi võitluses Nõukogude Venemaaga, mille eest vastutasuks tunnustas Petljura Galiitsia liitmist Poolaga igaveseks.
Varsti võtsid Ida-Galiitsia üle poolakad. Ida-Galiitsia taasühendamine sai rahvusvahelise tunnustuse 1923. Poola valitses seda osaliselt ukraina elanikkonnaga piirkonda 1939. aastani.
1931. aasta demograafilised andmed Galiitsiast Poola riigis
1931. aastal elas Poola Krakówi vojevoodkonnas (17 600 km²) 2 300 100 inimest, neist 93,0% poolakad. Lwówi vojevoodkonnas (28 400 km²) elas 3 126 300 inimest, neist 57,9% poolakad. Tarnopoli vojevoodkonnas (16 500 km²) elas 1 600 400 inimest, neist 49,3% poolakad. Stanisławówi vojevoodkonnas (16 900 km²) elas 1 480 300 inimest, neist 22,4% poolakad.
Hinnangulised andmed augustis 1939 enne sõja puhkemist: Lwówi vojevoodkond 61% poolakad, Tarnopoli vojevoodkond 52% poolakad, Stanisławówi vojevoodkond 25% poolakad. Endise Galiitsia kolmes vojevoodkonnas (Lwówis, Tarnopolis ja Krakovis) moodustasid enamiku elanikest poolakad ja ühes vojevoodkonnas (Stanisławowskis) ukrainlased.
1931. aasta rahvaloenduse andmetel oli endise Galiitsia alade (Krakówi, Lwówi, Tarnopoli ja Stanisławówi vojevoodkonna) elanikkonnas ligi 60% poolakaid, 35% ukrainlasi ja üle 5% muid rahvusi (peamiselt juudid).
| Koht | Kokku | Poolakaid | % | Ukrainlasi | % | Juute | % | Sakslasi | % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kagu-Poola (Lwówi, Tarnopoli ja Stanisławówi vojevoodkond) | 6 194 100 | 2 922 602 | 48,3% | 2 814 020 | 45,4% | 421 258 | 0,7% | 36 220 | 0,005% |
| Lwówi vojevoodkond | 3 113 409 | 1 801 313 | 57,9% | 1 067 007 | 34,1% | 232 948 | 7,5% | 12 141 | 0,4% |
| Bóbrka maakond | 97 124 | 30 762 | 31,7% | 60 444 | 62,2% | 5533 | 5,7% | 211 | 0,2% |
| Brzozówi maakond | 83 205 | 68 149 | 82,0% | 10 677 | 12,8% | 3836 | 4,6% | 3 | 0,0% |
| Dobromili maakond | 93 970 | 35 945 | 38,3% | 52 463 | 55,8% | 4997 | 5,3% | 358 | 0,3% |
| Drohobyczi maakond | 194 456 | 91 935 | 47,3% | 79 214 | 40,7% | 20 484 | 10,5% | 2428 | 1,3% |
| Gródek Jagielloński maakond | 85 007 | 33 228 | 39,1% | 47 812 | 56,2% | 2975 | 3,5% | 846 | 1,0% |
| Jarosławi maakond | 148 028 | 120 429 | 81,4% | 20 993 | 14,2% | 6064 | 4,1% | 33 | 0,0% |
| Jaworówi maakond | 86 762 | 26 938 | 31,0% | 55 868 | 64,4% | 3044 | 3,5% | 590 | 0,7% |
| Kolbuszowa maakond | 69 565 | 65 361 | 94,0% | 62 | 0,1% | 3693 | 5,3% | 80 | 0,1% |
| Krosno maakond | 113 387 | 93 691 | 82,7% | 14 666 | 12,9% | 4416 | 3,9% | 35 | 0,0% |
| Lesko maakond | 111 575 | 31 840 | 28,6% | 70 346 | 63,1% | 8475 | 7,6% | 547 | 0,5% |
| Lubaczówi maakond | 87 266 | 43 294 | 49,6% | 38 237 | 43,8% | 5485 | 6,2% | 124 | 0,1% |
| Lwówi linn (Lviv) | 312 231 | 198 212 | 63,5% | 35 137 | 11,3% | 75 316 | 24,1% | 2448 | 0,8% |
| Lwówi maakond | 142 800 | 80 712 | 56,5% | 58 395 | 40,9% | 1569 | 1,1% | 1809 | 1,3% |
| Łańcuti maakond | 97 679 | 92 084 | 94,3% | 2590 | 2,7% | 2318 | 2,4% | 70 | 0,0% |
| Mościska maakond | 89 460 | 49 989 | 55,9% | 37 196 | 41,6% | 2164 | 2,4% | 111 | 0,1% |
| Nisko maakond | 64 233 | 60 602 | 94,3% | 115 | 0,2% | 3084 | 4,8% | 60 | 0,1% |
| Przemyśli maakond | 162 544 | 86 393 | 53,2% | 60 005 | 36,9% | 15 891 | 9,0% | 76 | 0,0% |
| Przeworski maakond | 61 388 | 56 628 | 95,1% | 406 | 0,7% | 2154 | 3,5% | 3 | 0,0% |
| Rawa Ruska maakond | 122 072 | 27 376 | 22,4% | 82 130 | 67,2% | 10 991 | 9,0% | 1158 | 1,0% |
| Rudki maakond | 79 170 | 38 417 | 48,5% | 36 254 | 45,8% | 4247 | 5,4% | 22 | 0,0% |
| Rzeszówi maakond | 185 106 | 173 897 | 94,0% | 963 | 0,5% | 9065 | 4,9% | 18 | 0,0% |
| Sambori maakond | 133 814 | 56 818 | 42,5% | 68 222 | 51,0% | 7794 | 5,8% | 700 | 0,5% |
| Sanoki maakond | 114 195 | 67 995 | 59,1% | 38 192 | 33,4% | 7354 | 6,4% | 20 | 0,0% |
| Sokali maakond | 109 111 | 42 851 | 39,3% | 59 984 | 55,0% | 5917 | 5,4% | 136 | 0,1% |
| Tarnobrzegi maakond | 73 297 | 67 624 | 92,3% | 93 | 0,1% | 5186 | 7,1% | 10 | 0,0% |
| Turka maakond | 114 457 | 26 083 | 22,8% | 80 483 | 70,3% | 7552 | 6,6% | 94 | 0,1% |
| Żółkiewi maakond | 95 507 | 35 816 | 37,5% | 56 060 | 58,7% | 3344 | 3,5% | 151 | 0,2% |
| Tarnopoli vojevoodkond | 1 600 406 | 789 114 | 49,3% | 728 135 | 45,5% | 78 932 | 4,9% | 4225 | 0,3% |
| Borszczówi maakond | 103 277 | 46 153 | 44,7% | 52 612 | 50,9% | 4302 | 4,2% | 210 | 0,2% |
| Brody maakond | 91 48 | 32 43 | 36,% | 50 490 | 55,3% | 7640 | 8,4% | 275 | 0,3% |
| Brzeżany maakond | 103 824 | 48 168 | 46,4% | 51 757 | 49,9% | 3716 | 3,6% | 183 | 0,2% |
| Buczaczi maakond | 139 062 | 60 523 | 43,5% | 70 336 | 50,6% | 8059 | 5,8% | 144 | 0,1% |
| Czortkówi maakond | 84 008 | 36 486 | 43,4% | 40 866 | 48,6% | 6474 | 7,7% | 182 | 0,2% |
| Kamionka Strumiłowa maakond | 82 111 | 41 693 | 50,8% | 35 178 | 42,8% | 4737 | 5,8% | 503 | 0,6% |
| Kopyczyńce maakond | 88 614 | 38 158 | 43,1% | 45 196 | 51,0% | 5164 | 5,8% | 96 | 0,1% |
| Podhajce maakond | 95 663 | 46 710 | 48,8% | 45 031 | 47,1% | 3464 | 3,6% | 458 | 0,5% |
| Przemyślany maakond | 89 908 | 52 269 | 58,1% | 32 777 | 36,5% | 4445 | 4,9% | 417 | 0,5% |
| Radziechówi maakond | 69 313 | 25 427 | 36,7% | 39 970 | 57,7% | 3277 | 4,7% | 639 | 0,9% |
| Skałati maakond | 89 215 | 60 091 | 67,4% | 25 369 | 28,4% | 3654 | 4,1% | 101 | 0,1% |
| Tarnopoli maakond | 142 220 | 93 874 | 66,0% | 42 374 | 29,8% | 5836 | 4,1% | 136 | 0,1% |
| Trembowla maakond | 84 321 | 50 178 | 59,5% | 30 868 | 36,6% | 3173 | 3,8% | 102 | 0,1% |
| Zaleszczyki maakond | 72 021 | 27 549 | 38,3% | 41 147 | 57,1% | 3261 | 4,5% | 64 | 0,1% |
| Zbarażi maakond | 65 579 | 32 740 | 49,9% | 29 609 | 45,2% | 3142 | 4,8% | 88 | 0,1% |
| Zborówi maakond | 81 413 | 39 624 | 48,7% | 39 174 | 48,1% | 2522 | 3,1% | 93 | 0,1% |
| Złoczówi maakond | 118 609 | 56 628 | 47,7% | 55 381 | 46,7% | 6066 | 5,1% | 534 | 0,5% |
| Stanisławówi vojevoodkond | 1 480 285 | 332 175 | 22,4% | 1 018 878 | 68,8% | 109 378 | 7,4% | 19 854 | 1,3% |
| Dolina maakond | 118 373 | 21 158 | 17,9% | 83 880 | 70,9% | 9031 | 7,6% | 4304 | 3,6% |
| Horodenka maakond | 92 894 | 27 751 | 29,9% | 59 957 | 64,5% | 5031 | 5,4% | 155 | 0,2% |
| Kałuszi maakond | 102,252 | 18 637 | 18,2% | 77 506 | 75,8% | 5109 | 5,0% | 1000 | 1,0% |
| Kołomyja maakond | 176 000 | 52 006 | 29,5% | 110 533 | 62,8% | 11 191 | 6,4% | 2270 | 1,3% |
| Kosówi maakond | 93 952 | 6718 | 7,2% | 79 838 | 85,0% | 6730 | 7,2% | 666 | 0,7% |
| Nadwórna maakond | 140 702 | 16 907 | 12,0% | 112 128 | 79,7% | 11 020 | 7,8% | 647 | 0,5% |
| Rohatyni maakond | 127 252 | 36 152 | 28,4% | 84 875 | 66,7% | 6111 | 4,8% | 114 | 0,1% |
| Stanisławówi maakond | 198 359 | 49 032 | 24,7% | 120 214 | 60,6% | 26 996 | 13,6% | 2117 | 1,1% |
| Stryj maakond | 152 631 | 25 186 | 16,5% | 106 183 | 69,6% | 15 413 | 10,1% | 5849 | 3,8% |
| Śniatyńi maakond | 78 025 | 17 206 | 22,1% | 56 007 | 71,8% | 4341 | 5,6% | 471 | 0,6% |
| Tłumaczi maakond | 116 028 | 44 958 | 38,7% | 66 659 | 57,5% | 3677 | 3,2% | 734 | 0,6% |
| Żydaczówi maakond | 83 817 | 16 464 | 19,6% | 61 098 | 72,9% | 4728 | 5,6% | 1527 | 1,8% |