Idomeneo

"Idomeneo" (originaalis Idomeneo, re di Creta ossia Ilia e Idamante, Idomeneus, Kreeta kuningas ehk Ilia ja Idamante, K.366; tavaliselt kasutatakse lühipealkirja "Idomeneo") on Wolfgang Amadeus Mozarti ooper (dramma per musica, K 366) kolmes vaatuses Giovanni Battista Varesco libretole Antoine Danchet’ poolt André Camprale kirjutatud teksti "Idomenée" (1712) ja antiiklegendi järgi.

Esmaettekanne toimus 29. jaanuaril 1781 Müncheni Cuvilliési teatris (Residenztheater). Rollide esmaesitajad olid Anton Raaff (Idomeneo), Dorothea Wendling (Ilia), Elisabeth Wendling (Elettra), kastraat Vincenzo dal Prato (Idamante), Domenico de’Panzacchi (Arbace) ja Giovanni Valesi (Ülempreester). Dirigeeris Christian Cannabich.

Ooperi saamislugu

1780. aastal tellis Baieri kuurvürst Karl Theodor von der Pfalz 24-aasaselt Mozartilt suurooperi õukonnakarnevali jaoks. Ühe versiooni järgi valis tema libreto teema, teise järgi Mozart. Mozart komponeeris ooperi ajavahemikul 1780. aasta hilissügisest kuni 1781. aasta alguseni. "Idomeneod" esitati Münchenis kolm korda ja kõik etendused said, vaatamata staatilisele ja väga dra­maa­tilisele ülesehitusele, väga hea vastuvõtu osaliseks. Müncheni ajakirjandus väitis, et ooper võlgnes suure osa oma edust Müncheni lavakujundajale, õukonnanõunik Lorenzo Quaglio meisterlikule tööle, ega maininud autorit isegi nimepidi, vaid teatas, et autor, helilooja ja tõlkija on kõik Salzburgi elanikud. 1781. aastal kaalus Mozart muudatuste tegemist, mis viiksid ooperi populaarsele Glucki stiilile lähemale, kuid plaan jäi teostamata. Rohkem helilooja eluajal teost teatrilaval ette ei kantud. Viini kontsertetenduseks 1786. aastal komponeeris Mozart juurde uut muusikat, tegi mõned kärped ja muutis Idamante rolli kastraadist tenoriks. "Idomeneo" on Mozarti suurepärane kooriooper. Ooper sisaldab ka suurejoonelist balletimuusikat.

Laval esitati "Ideomeneod" alles 1802. aastal Kasselis ning 1806. aastal Viinis ja Berliinis. Seejärel vajus pikaks ajaks unustusse. 1902. aastal esitati kontsertettekandena Pariisis. Teose laiem taasavastamine ei alanud ka 1934. aasta Glasgow’ lavastusega, vaid 1947. aastal, kui ooperit etendati Itaalias ja USA-s. Seejärel on 1786. aasta redaktsioon olnud sageli teatrite mängukavas.

Helisalvestised on aastatest 1949, 1956, 1961, 1968, 1974, 1983, 1990, 2001, 2006 ja 2009.

Samal teemal on kirjutanud ooperid "Campra" (1712), "Galuppi" (1756), "Gazzaniga" (1790), "Paisiello" (1792), "Paer" (1794), "Federici" (1806) ja "Farinelli" (1812).

Tegelased

  • Ido­meneo/Idomeneus (tenor), Kreeta kuningas
  • Idamante (sopran kastraat, hiljem tenor), Idomeneo poeg
  • Ilia (sopran), Trooja kuninga Priami tütar
  • Elettra (sopran), Argose printsess
  • Arbace (tenor), Idomeneo usaldusisik
  • Neptuni ülempreester (tenor)
  • Neptuni oraakli hääl (bass)
  • Kaks kreeta naist (sopran ja metsosopran)
  • Kaks troojalast (tenor ja bass)

Süžee

Tegevus toimub Muinas-Kreetas, Sidoni kuninglikus palees ja Neptuni templis vahetult pärast Trooja sõja lõppemist. Kreeta kuningas Idomeneo on saatnud Troojast koju vange, kelle hulgas on ka kuningas Priami tütar Ilia. Idomeneo poeg Idamante armastab Iliat. Ka Agamemnoni tütar, printsess Elettra on Ida­mantesse armunud. Vangidele antakse armu. Teel Troojast tagasi tabab Idomeneod torm. Neptun lubab talle turvalist reisi, kui kuningas ohverdab koju jõudes esimese, keda ta seal kohtab. Kuid esimene hingeline, keda ta kodus kohtab, on tema poeg Idamante. Kuningas proovib lubadusest kõrvale hiilida ja võtab kuulda Arbace’i soovituse saata Idamante eskor­tima Elettrat koju Argosele. See ei meeldi Elettrale. Merel tõuseb torm ja reis viibib. Rannikule tuleb merekoletis, kelle Idamante tapab. Rahvas saab teada Idomeneo lubadusest ja nõuab selle täitmist. Idamante on nõus, et teda ohverdatak­se Neptunile, kuid ülempreester ei ole nõus otsust täide viima. Neptuni hääl teatab, et ta on nõus sellise lahendusega, kui Idamante asub koos Iliaga Idomeneo asemel troonile. Elettra variseb hullumeelsena kokku.

Muusikalood

  • Aaria (Ilia) "Padre, germani, addio!"
  • Aaria (Idamante) "Non ho colpa"
  • Koor "Godiam la pace, trionfi Amore"
  • Aaria (Elettra) "Tutte nel cor vi sento"
  • Koor "Pietà! Numi, pieta!"
  • Aaria (Idomeneo) "Vedrommi intorno l'ombra dolente"
  • Aaria (Idamante) "Il padre adorato"
  • Koor "Nettuno s'onori, quel nome risuoni"
  • Aaria (Arbace) "Se il tuo duol"
  • Rondo (Idamante) "Non temer, amato bene"
  • Aaria (Ilia) "Se il padre perdei"
  • Aaria (Idomeneo) "Fuor del mar"
  • Aaria (Elettra) "Idol mio, se ritroso"
  • Koor (Elettra, koor) "Placido è il mar, andiamo"
  • Tertsett (Elettra, Idamante, Idomeneo) "Pria di partir, oh Dio!"
  • Koor "Qual nuovo terrore!"
  • Koor "Corriamo, fuggiamo"
  • Aaria (Ilia) "Zeffiretti lusinghieri"
  • Duett (Ilia, Idamante) "S'io non moro a questi accenti"
  • Duett (Ilia, Idamante) "Spiegarti non possi'io"
  • Kvartett (Ilia, Elettra, Idamante, Idomeneo) "Andrò ramingo e solo"
  • Aaria (Arbace) "Se colà ne' fati è scritto"
  • Koor (Ülempreester, koor) "Oh voto tremendo!"
  • Kavatiin kooriga (Idomeneo, Ülempreester) "Accogli, oh re del mar"
  • Koor "Stupenda vittoria!"
  • Koor "Scenda Amor, scenda Imeneo"

Allikad

  • Deutsche Grammophon. Idomeneo CD, Berlin, 1994
  • Volkmar Braunbehrens. Mozart in Vienna, Oxford, 1991
  • Daniel Heartz. Mozart’s Operas, Los Angeles, 1990
  • Tiit Made. Ooperimaailm I köide, Tallinn, 2012