Jakutsk

Jakutsk on rajatud 1632. aastal. Linnaõigused sai 1643. aastal. Linn hakkas arenema 19. sajandi lõpus, kui läheduses leiti kulda. 1922. aastal sai Jakutsk Jakuudi ANSV pealinnaks.

Geograafiline asend

Linn asub Leena jõe vasakul kaldal Tuimaada orus. Linna pindala on 122 km². Jakutsk on suurim igikeltsale rajatud linn.

Kliima

Jakutskis on järsult mandriline kliima pika külma talve ja lühida palava suvega. Kõige külmem kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga –38,6 °C, kõige soojem kuu on juuli keskmise õhutemperatuuriga 19,5 °C. Õhutemperatuuri absoluutne miinimum on –64,4 °C (veebruar 1891) ja maksimum 38,4 °C (juuli 2011). Sademeid on 237 mm aastas.^[2]

2010. aastal oli linna arvestuslik elanike arv 269 500. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel olid elanikest 42% jakuudid ja 46% venelased. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikest jakuute 47% ja venelasi 38%.

Rahvaarv rahvaloenduste andmetel (tuhat inimest):

Jakutskis on jõesadam ja 2 tsiviillennujaama: Jakutsk ja Magan. Jõe vastaskaldal asuvasse Nižni Bestjahhi viib föderaalmaantee M56 Lena ja raudtee Berkakit–Tommot–Kördöm–Nižni Bestjahh. Linnas lõpeb umbes 3000 km pikkune föderaalmaantee Viljui, mis saab alguse Tulunist.

Linnas asub 1956. aastal asutatud Jakutski Riiklik Ülikool (nüüd Kirde föderaalülikool), Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut, põllumajandusakadeemia ja mitu teadusinstituuti.

Teatrid

Linnas tegutsevad jakuudikeelne Oiunski-nimeline Sahha akadeemiline teater ja Puškini-nimeline Riiklik Akadeemiline Vene Draamateater.

Muuseumid

Linnas asub mammutimuuseum.

• Changwon, Lõuna-Korea
• Fairbanks, Alaska, USA
• Murayama, Jaapan
• Harbin, Heilongjiang, Hiina
• Yellowknife, Loodealad, Kanada

• Sahha teaduste akadeemia
• Jakuudi teaduskeskus
• Sahhatsirk
• Jakutski rahvusvaheline filmifestival

• http://www.ykt.ru/