Juhan Kriisa (jurist)

Ta õppis Tartus kaubanduskoolis, mobiliseeriti selle lõpetamise järele Venemaa sõjaväkke, saadeti Pihkvasse sõjakooli ja selle lõpetamise järel lipnikuna uuesti sõjaväkke.

Teenis 172. tagavarapolgus ja läks hiljem 410. Bugurslani polguga rindele. Eesti väeosade loomisel pääses ta Tartusse tagavarapolku.

Vabadussõja puhkedes liitus ta Eesti rahvaväega. Aitas Tallinnas Johan Pitkal organiseerida soomusronge, teenis hiljem soomusrong nr 2 kuulipildujate II rühma ülemana.

Valga ja Võru vallutamise järele määrati ta 2. diviisi staapi, hiljem saadeti Valga linna ja maakonna komandandi abiks ja veelgi hiljem komandandiks. Sellelt kohal viidi ta Soomusrongide Diviisi ja hiljem staapi, kus ta teenis sõja lõpuni.

Pärast Vabadussõda lõpetas ta 1923. aastal Tartu Kommerts- ja Kaubanduskooli ning õppis aastatel 1923–1927 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Akadeemiliselt kuulus ta Korporatsioon Reveliasse.

Töötas õpingute kõrval algul Kaitseliidus instruktorina, olles üks selle ellukutsujaid Tartus ja Kaitseliidu Tartu maleva asutajaid. Pärast õpinguid töötas Tartu Seemnevilja Ühisuses juriskonsuldina.

Hiljem siirdus ta politseiteenistusse, töötades Tallinnas 1., hiljem Kadrioru jaoskonna komissarina ja lõpuks Nõmme jaoskonna komissarina.

Saksa okupatsiooni ajal töötas ta Majandusdirektooriumi rahandusosakonnas vaneminspektorina.

Põgenes 1944. aastal Saksamaale, oli hiljem põgenikelaagris Geislingenis.

Asus 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse, elades alates 1951. aastast Chicago ümbruses, hiljem Los Angelese piirkonnas. Oli tegev kohalikus eesti seltsi- ja kultuurielus, on olnud ka Los Angelese Eesti Maja esimees.

• 1920 tasuta autasumaa normaaltalu mõõdus
• 1936 Kotkaristi IV klassi teenetemärk^[1]

Tema abikaasa oli alates 13. detsembrist 1924 hilisem õpetaja ja haridustegelane Alice Kriisa.

• "Juhan Kriisat mälestades". Vaba Eesti Sõna nr 31, 4. august 1977. Lk 11

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
• Eesti ohvitseride andmekogu