Kaljo Rägo

Kaljo Rägo (26. november 1921 Tartu15. märts 1985 Tartu) oli eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog.[1]

Elulugu

Kaljo Rägo oli Gerhard ja Natalie Rägo poeg, Lembit Rägo isa.[1]

Lõpetas 1941 Tartu 1. Keskkooli ja 1949 TÜ arstiteaduskonna. Oli 1949–52 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi (EKMI) aspirant, 1952–53 Tartus Vabariikliku Struumatõrje Dispanseri osakonnajuhataja, 1953–55 laborijuhataja, 1955–67 TÜ sisehaiguste propedeutika kateedri assistent, 1967–71 EKMI kardioloogiasektori juhataja, 1971–85 Tartu Kliinilise Haigla kardioloog. Organiseeris 1958 Tartu Vabariiklikus Kliinilises Haiglas kardioloogiakabineti. Konstrueerinud rea originaalseid diagnoosimisaparaate, sh arendanud välja sternokostaalse vibrokardiograafia (1960–62).[1]

Teadustöö

Uurimisvaldkond: kliiniline füsioloogia, funktsionaalne kardioloogiline diagnostika. Üle 25 teadustrükise.[1]

Viited

Teoseid

  • Об особенностях электрокардиограммы у больных зобом. // Проб. эндокринол. гормонотерап. 4 (1958) 3
  • Применение вибрографии к исследованию кардиокинетических явлении. // TÜ Toim 112 (1961)
  • Südame mehhaanilise süstoli vältuse määramise diagnostilisest tähtsusest (kaasautor R. Ridala). // TÜ Toim 134 (1963)
  • Vibrograafia rakendamine kardiokineetiliste nähtuste uurimisel. // TÜ Toim 141 (1963)
  • Sternokostaalse vibrokardiogrammi muutustest mitraalsuistiku stenoosiga haigeil (kaasautor R. Ridala). // TÜ Toim 143 (1963).

Kirjandus

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.