Kunigami keel
Kunigami keel (Yanbarukutuba) on üks Okinawa keeltest, mida räägitakse põhiliselt Okinawa saare põhjaosas, kuid ka keskel. Nagu teised Okinawa keeled, kuulub ka kunigami keel Aasia areaali jaapani keelkonda, täpsemalt Ryūkyū keelte alla. Emakeelena rääkivate inimeste arv on 5000. 20−40-aastased räägivad kunigami keelt vaid kodus. Noorem generatsioon, alla 20-aastased, räägib vaid standardset jaapani keelt. Kunigami keelt tuntakse ka Nago dialekti nime all. Keel on väljasuremisohus.[1][2]
| Kunigami keel | |
|---|---|
| Piirkonnad | Okinawa saare põhja- ja keskosa |
| Kokku kõnelejaid | 5000 |
| Keelesugulus | Jaapani keeled
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | xug |
 Kunigami keele leviala (sinine) | |
Keelest
Kuigi kunigami keel on jaapani keelega üsna sarnane, on neis siiski erinevusi. Kunigami fonoloogiasse kuulub suur hulk rõhuga konsonante, sealhulgas sulg- ning ninahäälikud. Keeles on foneemid /h/ ja /p/ eraldi. Näiteks on kunigami keeles /haʔkáí/, jaapani keeles /akárí/. Mõlema tähendus on 'lamp', 'lambivalgus' või 'valgus'. Erinevuseks on algusfoneem /h/ ja keskel olev rõhuga foneem /k/. Samuti puudub jaapani keelele omane /r/ enne /i/-d.[3]
Kiri
Kirjasüsteemina on kasutusel silpidena olevad hiragana ja katakana, mingil määral ka hiina hieroglüüfiline kanji.[4]
Keelenäited
- niheedeebiru − aitäh
- ugamiyabura − palun
- hanaa − lill
- tida − päike
- nabaa − seen
- wataa − kõht
- yufaa − põrand, platvorm
- miimii/niinii − suur / vanem vend
- shibaa − huuled
- tuusen − kaugel
- meerabi − tütar, noor naine, tüdruk
- tabeeruu − liblikas
- Ishikatchi − Ishigaki (nimi)[5]