Kuradipuu

taimeliik

Kuradipuu ehk mandžuuria araalia (Aralia elata (Miq.) Seem. ehk Aralia mandschuria Maxim) on araalialiste (Araliaceae) sugukonda kuuluv väike puu.[1][2]

Kuradipuu ehk mandžuuria araalia
Kuradipuu
Kuradipuu
Taksonoomia
RiikTaimed Plantae
HõimkondÕistaimed Magnoliophyta
KlassKaheidulehelised Magnoliopsida
SeltsSarikalaadsed Apiales
SugukondAraalialised Araliaceae
PerekondAralia
LiikKuradipuu ehk mandžuuria araalia
Binaarne nimetus
Aralia elata
(Miq.) Seem., 1868

Kirjeldus

Väike 3–5 meetri kõrgune puu, mille peenikest harunemata tüve katavad tihedalt lühikesed ogad, mille järgi on puu arvatavasti nimetuse saanud. Lehed on suured, kaheli sulgjad, kujult munajad kuni elliptilised. Õied kollakasvalged, asetsevad ebasarikana. Vili on 5-seemneline sinakasmust marjataoline luuvili [3][4].

Levik

Looduslikult kasvab Kirde-Hiinas, Koreas ja Venemaal Kaug-Idas Primorje segametsades. Eestis kasvatatakse parkides ja aedades ilutaimena[3][4].

Droog

Droogina kasutatakse triterpeenseid saponiine sisaldavaid juuri, mida kogutakse sügisel 5–15 aastastelt puudelt[3][4].

Kasutamine

Toimelt sarnane ženšenniga. Kuradipuu juur on füüsilist ja vaimset töövõimet suurendav, immuunsüsteemi tugevdav. Kasutatakse tavaliselt tinktuurina väsimuse, nõrkuse,  madala vererõhu ja depressiivsuse korral[3][4]. Kuradipuu lehtedel on ka üldergutav toime, kuigi neil on teistsugune saponiine koostis. Kuradipuud lisatakse ka toniseeriva toimega karastusjookidele[3][4].

Ohud

Tõstab vererõhku ning võib põhjustada uinumis ja unehäireid[4].

Teised liigid

Teiste araalialiikide hulgas kuradipuule oma omaduste poolest väärilist ei leidu. Üksnes Põhja-Ameerikas kasvaval Aralia hispida’l on mõningane toniseeriv toime[4].

Viited