LGM-30 Minuteman

LGM-30 Minuteman
	Minuteman III startimas Vandenbergi õhuväebaasi raketišahtist.
Tüüp	Mandritevaheline ballistiline rakett
Päritoluriik	Ameerika Ühendriigid
Teenistusajalugu
Teenistuses	1962-1969 (Minuteman I); 1965-1994 (Minuteman II); 1970- (Minuteman III);
Kasutajad	Ameerika Ühendriigid
Tootmise ajalugu
Tootja	Boeing
Ühiku hind	7 miljonit USA dollarit (Minuteman III)
Variandid	LGM-30A/B Minuteman I; LGM-30F Minuteman II; LGM-30G Minuteman III;
Tehnilised andmed
Kaal	29 500 kg (Minuteman I); 31 746 kg (Minuteman II); 34,467 kg (minuteman III);
Pikkus	16,4 m (Minuteman I); 18,2 m (Minuteman II); 18,2 m (Minuteman III);
Läbimõõt	1,88 m (Minuteman I); 1,87 m (Minuteman II); 1,85 m (Minuteman III);
Lõhkepea	Termotuumalõhkepea: Minuteman I; x1 1 mt W59; Minuteman II; x1 1,2 mt W56; Minuteman III; x1-3 170 kt W62 (MIRV); (väljavahetatud); x1-3 335 kt W78 (MIRV) (teenistuses); x1 300-475 kt W87 (teenistuses);
Õhkimismehhanism	Kontakil maapinnaga või õhus
Mootor	Minuteman I; I staadium: Thiokol M-55; II staadium: Aerojet-General M-56; III staadium Hercules M-57; Minuteman II; I staadium: Thiokol M-55; II staadium: Aerojet-General M-56; III staadium Hercules M-57; Minuteman III; I staadium: Thiokol TU-122 (M-55); II staadium: Aerojet-General SR-19-AJ-1; III staadium: Aerojet/Thiokol SR73-AJ/TC-1; PBPS: Rocketdyne RS-14;
Tegevusulatus	10 000 km (Minuteman I); 12 500 km (Minuteman II); 13 000 km (Minuteman III);
Lennukõrgus	1120 km (Minuteman III)
Kiirus	u 24 000 km/h (Mach 23; 7,8 km/s; 15 500 mph) (Minuteman III)
Juhtimissüsteem	Inertsiaalne: NS-10Q (Minuteman I); NS-17 (Minuteman II); NS-20 (Minuteman III) (väljavahetatud); NS-50 (Minuteman III) (teenistuses);
Täpsus	Tõenäolise vea ring: 1111 m (Minuteman I); 481 m (Minuteman II); 222 m (Minuteman III);
Laskeplatvorm	Raketišaht

LGM-30 Minuteman^[b] on Ameerika Ühendriikide maapealsete mandritevaheliste ballistliste rakettide (ICBM) perekond, mida kasutab Ameerika Ühendriikide õhuväe Global Strike Command. 2017. aasta seisuga on LGM-30G Minuteman III ainus Ameerika Ühendriikide relvastuses olev maapealne mandritevaheline ballistiline rakett.^[6]

Minuteman GT 245 raketi katselend (California, Vanderbergi Kosmosevägede Baas, 2023. aasta 9. veebruar)

Minutemanid on koos allveelaevadelt tulistavad ballistiliste (SLBM) Trident rakettide ja õhuväe strateegiliste pommitajatega osa Ameerika Ühendriikide tuumatriaadist.^[18]^[19]

Rakettide nimetus tuleneb võimest rakett väljatulistada minutite jooksul pärast vastava käsu saamist ja Ameerika iseseisvussõja ajal tegutsenud Minutimeesteks nimetatud partisanidest, kes legendi kohaselt olid käsu saades valmis tegutsema minuti jooksul.^[20]^[16]^[21]

Ajalugu

Minuteman I võeti relvastusse 1962. aastal heidutama Nõukogude Liitu, tagades USA vastulöögivõime Nõukogude Liidu linnade pihta äkilise NL-i tuumarünnaku korral. Minuteman I oli ka esimene USA ICBM, mis paigaldati raketišahtidesse.^[c]^[1] Kuna aga 1961. aastal relvastusse võetud USA mereväe UGM-27 Polaris täitsid samuti sama rolli, otsustas õhuvägi Minutemanid ümberarendada spetsiifilisemaks rolliks: ründamaks tugevalt kindlustatud sõjalisi sihtmärke, seehulgas Nõukogude Liidu raketišahte. 1965. aastal relvastusse võetud Minuteman II oli uue rolli täitmiseks saanud mitmesuguseid uuendusi, näiteks täpsem juhtimissüteem, täiustatud mootorid ja elektroonilised segajad hukukindluse tõstmiseks antiballistiliste rakettide (ABM) vastu.^[1] 1970. aastal järgnenud Minuteman III oli maailma esimene relvastusse võetud MIRV tehnoloogiat kasutav mandritevaheline ballistiline rakett.^[19]^[22] See tegi nende hävitamise ABM-ide poolt keeruliseks, sest kõik kolm relva olid sihitud erinevate sihtmärkide pihta. Minuteman III suudab kanda kuni kolme termotuumalõhkepead.

Suurim arv (~1000) Minutemane oli teenistuses 1970. aastatel. 2016. aasta seisuga oli teenistuses 440 Minuteman III raketti, jaotatud raketišahtidesse Malstromi, Minoti ja F.E. Warreni õhuväebaaside ümbruses.^[23]^[24] 2018. aasta veebruariks plaanitakse see New START leppe raames vähendada 400 relvastatud raketini, 50 relvastamata raketini reservis ja nelja testraketini.^[24]^[25] USA õhuvägi plaanib moderniseerimise läbinud Minuteman III rakette relvastuses hoida kuni 2030. aastani.^[6]^[24]^[26]

Märkused

Viited

Kirjandus

Berhow, Mark (2012) US Strategic and Defensive Missile Systems 1950–2004. Bloomsbury Publishing. ISBN 9781849080354
Bott, Mitch (2009) Unique and Complementary Characteristics of the U.S. ICBM and SLBM Weapon Systems. Center for Strategic and International Studies.
Chapman, Bert (2008) Space Warfare and Defense: A Historical Encyclopedia and Research Guide. ABC-CLIO. ISBN 9781598840063
Congressional Research Service. (2016) U.S. Strategic Nuclear Forces: Background, Developments, and Issues.
Day, J. C. (2011) Salute and Execute: One Man's Journey Through the Ranks of the Military. Xlibris Corporation. ISBN 9781462848959
Kristensen, Hans. M. & Norris, Robert S. (2016) United States nuclear forces, 2016. Bulletin of the Atomic Scientists. 72:2. lk 63-73. DOI:10.1080/00963402.2016.1145901
MacKenzie, Donald A. (1993) Inventing Accuracy: A Historical Sociology of Nuclear Missile Guidance. MIT Press. ISBN 9780262631471

Välislingid

LGM-30 Minuteman – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Sissekanne Encyclopædia Britannicas (inglise keeles)
Sissekanne Boeingi kodulehel (inglise keeles)
(2. august 2017) "USA katsetas edukalt mandritevahelist ballistilist raketti". Postimees.

[b]

[6]

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[a]

[14]

[15]

[18]

[19]

[20]

[16]

[21]

[c]

[22]

[23]

[24]

[25]

[26]

Search