Lapi maakond

Lapi maakonna pindala on 100 367 km², millest 92 667 km² on maismaa ning 7699 km² veekogud. Maakond piirneb lõunas Põhja-Pohjanmaa maakonnaga, läänes Rootsiga, idas Venemaa Föderatsiooniga ning läänes ja põhjas Norraga.

Lapimaa suurim järv on Inari järv ning kõrgeim koht on Halti.

Maakonnas asub üheksa rahvusparki: Põhjalahe rahvuspark, Lemmenjoki rahvuspark, Oulanka rahvuspark, Pallas-Yllästunturi rahvuspark, Pyhä-Luosto rahvuspark, Riisitunturi rahvuspark, Salla, Syöte rahvuspark ja Urho Kekkoneni rahvuspark^[2].

Pärast Talvesõda alanud vaherahu perioodil ning Jätkusõja alguses lubas Soome valitsus Natsi-Saksamaal operatsiooni Barbarossa raames paigutada oma vägesid Lapimaale. Kui Soome tegi pärast Jätkusõda Nõukogude Liiduga rahulepingu, nõudis viimane, et Soome sunniks Natsi-Saksamaa väed oma pinnalt lahkuma. Selle tagajärjel puhkes Lapi sõda, mille ajal evakueeriti enamus Lapimaa tsiviilisikuid. Norrasse taganevad Saksa väed kasutasid põletatud maa taktikat ning see põhjustas läänile suuri purustusi.

Pärast Teist maailmasõda oli Lapi maakond kaotanud Petsamo valla ja osaliselt Salla valla, mis liideti Nõukogude Liiduga. Järgnevatel aastakümnetel ehitati piirkond uuesti üles, industrialiseeriti ning tekkis ka kiire majanduskasv. Piirkonda asutati suured hüdroelektrijaamad ja kaevandused ning sõjas purustatud linnad, teed ja sillad ehitati uuesti üles. Lapimaa lääni majandus hakkas alla käima 20. sajandi lõpus. Kaevandused ja tehased läksid kahjumisse ja rahvastik hakkas vähenema.

Soomes kaotati läänid 1. jaanuaril 2010 ja Lapimaa läänist sai Lapi maakond.

Lapimaal elab vaid 3,6% kogu riigi elanikkonnast. Tegu on kõige hõredamalt rahvastatud piirkonnaga Soomes. Maakonnas on laialdasi püsiasustuseta alasid, eriti põhja- ja idaosas. Kõige tihedamalt on asustatud Rovaniemi ümbrus ja Kemi-Tornio piirkond. 2009. aasta lõpus pidas Lapi maakonna elanikest 97,45% emakeeleks soome keelt, 0,8% saami keelt, 0,38% vene keelt ja 0,18% rootsi keelt.^[3]

Lapi maakonna rahvaarv on vähenenud alates 1990. aastast.

Maakonnas on 21 kohalikku omavalitsust, sealhulgas 4 linna.^[4]

Endised vallad

• Alatornio vald
• Karunki vald
• Kemijärvi vald
• Petsamo vald
• Rovaniemi vald

• 
  Talvine Riisitunturi rahvuspark
• 
  Jõuluvana küla
• 
  Tornio jõgi Ylitornio linna lähedal
• 
  Saamid lihavõtteid tähistamas
• 
  Inari järv
• 
  Loodus Enontekiös
• 
  Isokuru kanjon
• 
  Pihtsusköngäse kosk
• 
  Kakskeelne (soome ja saami) tänavasilt Enontekiös