Liangzhu kultuur

Liangzhu kultuur (hiina keeles 良渚文化 Liángzhǔ wénhuà) oli hilisneoliitikumi kultuur Hiina kagurannikul[1]

Esimesed viited sellele avastas 1936 Hangzhou Läänejärve muuseumi teadlane Shi Xingeng, kes andis kultuurile nime leiukoha lähedase Liangzhu linna (Jangtse deltas umbes 160 km Shanghaist edelas) järgi.[2]

Jaspisest esemed

Rituaalne ketas bi Liangzhu kultuuri ajast. Niisugused jaspisest kettad olid heaolu ja sõjalise jõu sümbolid

1970ndatel ja 1980ndatel avastasid arheoloogid Tai järve piirkonnast Jangtse alamjooksu jõeorust hilisneoliitikumi haudu, mis pärinevad ajavahemikust 3400–2000 eKr. Sealt leiti üle 5000 jaspisest eseme, sealhulgas bi-kettaid ja cong-torusid. Neid peeti rituaalseteks esemeteks, mida annetas kuningas. Nende kasutamist seostati taeva ja maa austamisega.

Enamik jaspisesemeid koosnevad nefriidist. Nendel on kujutatud loomi ja müütilise olendeid. Suhteliselt kõva (Mohsi astmikul 5–6) materjali töödeldi tõenäoliselt ränikivist või haihammastest tööriistadega. Väljakaevamised näitavad, et jaspisel oli piirkonnas tol ajal suur tähtsus. Tekstist "Zhouli", mis pärineb tõenäoliselt 4. sajandist eKr, nähtub, et neid jaspisesemeid kasutati veel Zhou dünastia ajalgi.

Leiukohad

Liangzhu kultuuri tähtsad leiukohad Liangzhu leiukoht, Fanshani leiukoht, Yaoshani leiukoht, Yuhangi leiukoht, Siduni leiukoht, Mojiaoshani leiukoht ja Huiguanshani leiukoht.

Saavutused

Sellest kultuurist pärinevad vanimad tõendid suurte vesiehitiste kohta Hiinas. Liangzhu leiukohast avastati umbes 5100 aasta vanune tammide, kanalite ja veehoidlate süsteem, mis võimaldas niisutada 10 000 hektarit põllumajanduslikku maad.[3]

Umbes 30 km kogupikkusega jõeharude ja kanalite süsteem oli neoliitikumi ja selle ümbruse veeteede võrk. Linnas elas hinnanguliselt 23 kuni 34 tuhat inimest. Linna suurus ja hüdrotehniliste ehituste maht lubavad teha järelduse, et tegu oli arenenud riigiga.[2]

Jaspisesemetel olevad sümbolid lubavad oletada, et kiri oli hakanud tekkima.[4]

Aastal 2021 ilmus ajakirjas Science Advances artikkel, mille järgi Liangzhu kultuuri häving umbes 4300 aastat tagasi on vastavuses lühikese ebatavaliselt sademeterikka perioodiga, mis dateeriti (peamiselt tilkekivide põhjal) aega 4345 ± 32 kuni 4324 ± 30 aastat tagasi. Sellest tehti järeldus, et tollased asulad Jangtse deltas jäeti maha pärast korduvaid üleujutusi.[5]

Vaata ka

  • Hiina neoliitikumi leiukohtade loend

Viited

Kirjandus

  • Colin Renfrew, Bin Liu. The emergence of complex society in China: the case of Liangzhu'. – Antiquity, 2018, 92(364), lk 975–990. Kokkuvõte.
  • Chunfeng Zhang. On determining the na3ture of Liangzhu 良渚 symbols, Journal of Chinese Writing Systems, kd 3, nr 2, 2019 Kokkuvõte.
  • David Robson. Chinas Venedig der Steinzeit.Spektrum Geschichte, Europas erste Metropolen, 2020, nr 6.

Välislingid