Makijivka alistumise juhtum
Makijivka alistumise juhtum on Vene ja Ukraina sõjaväelaste osalusel toimunud ning videosalvestisena dokumenteeritud sõjaline vahejuhtum, mis leidis aset 2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse Luhanski oblastis Makijivka külas. Videod kujutavad vähemalt kümmet Vene sõdurit, kes alistuvad Makijivkas neljale Ukraina sõdurile.[1] Vene sõdurid väljuvad ükshaaval kõrvalhoonest ja heidavad näoga maha pikali.[1] Ukraina sõdurid näivad olevat lõdvestunud, vintpüssid maa poole suunatud.[1] Siis ilmub ootamatult välja üheteistkümnes Vene sõdur, kes avab ukrainlaste pihta tule, tabades neid ootamatult, mis on võimalik sõjakuritegu teeseldes alistumist.[1] Teises videos on salvestusel näha umbes 12 surnukeha. Millal ja kes filmis, pole teada.[1][2][3]
19. novembril teatas ÜRO inimõiguste ülemvolinik, et ÜRO on videotest teadlik ja vaatab neid.[2] ÜRO inimõiguste büroo pressiesindaja sõnul tuleks "hors de combat'i inimeste kiire hukkamise süüdistusi kohe, täielikult ja tõhusalt uurida ning kõik süüdlased vastutusele võtta".[2]
Videod
New York Times teatas, et on kontrollinud videoid Vene sõduritest enne ja pärast tulistamist, kui Ukraina sõdurid püüdsid neid tabada, kuigi pole selge, kas Ukraina väed tegutsesid enesekaitseks.[1][4] Selles videos on suurem osa Vene sõduritest samadel positsioonidel, nagu nad olid alla andes, lamamas liikumatult ja ilmselt surnuna. Neid ümbritseb veri ja mõned neist näivad veritsevat peast või torso ülaosast. Sõdurite vormiriietusel on äratuntavad punased rihmad ja sinised märgistused.[1]
Reaktsioonid
Venemaa võimudelt
Moskva väitis, et Ukraina väed on "halastamatult tulistanud relvastamata Vene sõjavange".[1] Presidendi kodanikuühiskonna ja inimõiguste nõukogu esimees Valeri Fadejev ütles, et Venemaa "palub rahvusvaheliselt kogukonnalt reaktsiooni ja uurimist".[5][6] Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Marija Zahharova teatas, et video näitab "hukkamist" ja Venemaa soovib rahvusvahelist uurimist. Ta väitis, et film esitas "lisatõendeid Ukraina neonatside kuritegude ja rahvusvahelise humanitaarõiguse, eriti Genfi konventsioonide jämeda rikkumise kohta Ukraina poolt."[2]
Venemaa kaitseministeerium teatas, et video näitas "rohkem kui 10 liikumisvõimetuks jäänud Vene sõjaväelase tahtlikku ja metoodilist mõrva degenereerunud Ukraina sõdurite poolt", et "Vene sõjaväelaste jõhker mõrv ei ole esimene ega ainus sõjakuritegu", mille Ukraina väed on toime pannud.[2] ja et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi "vastutab ajalookohtu ning Venemaa ja Ukraina rahva ees."[2]
Ukraina võimudelt
Ukraina kasutas videoid, et tõsta esile oma relvajõudude sõjalist võimekust ja rõhutada nende "vaprat katseid" vallutada tagasi territoorium, mille Venemaa oli sõjas varem vallutanud.[1]
Ukraina ombudsman Dmõtro Lubinets eitas, et Ukraina väed oleksid tapnud Vene sõjavange, öeldes, et Vene sõdurid panid toime pettuse.[6] Ta ütles, et Vene sõdurid avasid tule alla andmise ajal.[1]
20. novembril lubas asepeaminister Olha Stefanišõna algatada uurimise.[7]
Rahvusvaheline reaktsioon
ÜRO sõnul tuleks juhtunut uurida.[1] ÜRO inimõiguste büroo pressiesindaja Marta Hurtado ütles: "Salvestised on meile teada ja me uurime neid. Hors de combat'i inimeste kiire hukkamise süüdistusi kohe, täielikult ja tõhusalt uurida ning kõik süüdlased vastutusele võtta."[1] 25. novembril ütles ÜRO inimõiguste ülemkomissar Volker Türk: "Meie seiremissioon Ukrainas on viinud läbi esialgse analüüsi, mis näitab, et need häirivad videod on suure tõenäosusega autentsed." ja kutsus Ukraina ametivõime üles uurima süüdistusi Vene sõjavangide hukkamise kohta "kiirel ja tõhusal viisil, mis oleks ka sõltumatu, erapooletu, põhjalik ja läbipaistev"[8].
Vaata ka
- Ukraina sõjavangi piinamine ja kastreerimine Prõvilljas
- Vene sõdurite piinamine Mala Rohanis
- Sõjakuriteod 2022. aasta Venemaa sissetungil Ukrainasse