Metropolitani muuseum

Muuseumi ajalugu ulatub 1866. aastasse, mil Prantsusmaal Pariisis resideerivad ameeriklased otsustasid luua Ameerika Ühendriikide inimeste harimiseks rahvusliku kunstimuuseumi. Idee autor jurist John Jay hakkas algatusele pärast New Yorki naasmist poolehoidjaid otsima.^[3]

13. aprillil 1870 avatigi New Yorgis aadressil 681 Fifth Avenue (nn Dodworthi hoone) Metropolitani muuseum. Muuseum kolis kaks korda ning 30. märtsil 1880 avati see aadressil Fifth Avenue ja 82th Street, kus selle peahoone asub ka praegu. 1938. aastal alustas tööd Metropolitani muuseumi haru The Cloisters (ka Met Cloisters) Fort Tryoni pargis.^[4] Seal on praegu välja pandud keskaegse Euroopa kunst.

Metropolitani muuseumi kollektsioon hakkas kiiresti täienema alles pärast selle avamist 1870. aastal. Esmalt lisandus kogusse Rooma ajast pärit sarkofaag, seejärel 174 Euroopa kunstnike maali (sh Anthonis van Dycki, Nicolas Poussini ja Giovanni Battista Tiepolo loomingut). 1872. aastal pärast Ameerika kunstniku John Kensetti surma sai kogu lisa 38 tema maaliga. 1874.–1876. aastal omandas muuseum Cesnola kogust pronksiajast Rooma ajani dateeritud Küprose kunsti. 1889. aastal ostis muuseum kaks Édouard Manet' maali, 1907. aastal Pierre-Auguste Renoir' maali, 1910. aastal Henri Matisse'i maali. Vana-Egiptusest pärit kuju "Seisev jõehobu" (tuntud ka kui "William"; 1961–1878 e.m.a), mis nüüdseks on saanud muuseumi mitteametlikuks maskotiks, jõudis kogusse 1917. aastal. 1979. aastaks oli muuseum omandanud ka viis Johannes Vermeeri maali.^[3]

2013. aastal täiendas muuseum ka oma moodsa kunsti kogu, sest Ameerika filantroop ja kosmeetikaärimees Leonard Lauder otsustas muuseumile annetada 33 Pablo Picasso, 17 Georges Braque'i, 14 Juan Grisi ja Fernand Léger' teost.^[5]

Praegu kuulub kollektsiooni üle 2 miljoni kunstiteose. Tuntud maalidest on seal näiteks Michelangelo Caravaggio "Muusikud" (1595), Jacques-Louis Davidi "Sokratese surm" (1787), Vincent van Goghi "Küpressid" (1889), Pieter Bruegel vanema "Viljakoristajad" (1565), Jackson Pollocki "Sügise rütm" ("Number 30") (1950), El Greco "Vaade Toledole" (1604–1614), Rembrandti "Aristoteles Homerose büstiga" (1653), Honoré Daumier' "Kolmanda klassi vagun" (1863–1865) ja Emanuel Leutze "Washington Delaware'i jõge ületamas" (1851).

Muuseum on tuntud ka mahuka, 26 000 museaalist koosneva Egiptuse kogu poolest. Ameerika tiivas on ulatuslik Ameerika maali-, skulptuuri- ja dekoratiivkunsti kollektsioon. Muudest museaalidest kuuluvad kogusse relvad ja relvastus, samuti Kreeka, Rooma, Aafrika, Okeaania, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, vana Lähis-Ida ja Aasia kunst, islamikunst, kostüümid, graafika ja trükised, muusikainstrumendid ja fotograafiateemalised eksponaadid.

Galerii

• 
  Emanuel Leutze "Washington Delaware'i jõge ületamas" (1851)
• 
  Michelangelo Caravaggio "Muusikud" (1595)
• 
  Honoré Daumier "Kolmanda klassi vagun" (1863–1865)
• 
  El Greco "Vaade Toledole" (1604–1614)
• 
  Albrecht Dürer "Melencolia I" (1514)
• 
  Rembrandt "Aristoteles Homerose büstiga" (1653)
• 
  Pieter Bruegel vanem "Viljakoristajad" (1565)
• 
  Jacques-Louis David "Sokratese surm" (1787)
• 
  Claude Monet "Terrass Sainte-Adresse'is" (1866–1867)
• 
  Vincent van Gogh "Küpressid" (1889)
• 
  Teebast leitud Hatšepsuti kuju (1503–1482 e.m.a)

2021. aasta lõpus toimus Metropolitani muuseumis helilooja Arvo Pärdi autorikontsert, kus tuli esiettekandele ta a cappella kooriteos "O Holy Father Nicholas" ("Oo, püha isa Nikolaus"). Selle esitas Ameerika Ühendriikide lauljaid koondav Artefact Ensemble, keda juhatab dirigent Benedict Sheehan.^[6]

• Metropolitani muuseumi koduleht. (inglise keeles)
• Metropolitani muuseumi kollektsiooni digikogu. (inglise keeles)