Ningbo Shi
Ningbo on allprovintsilinn Hiina idaosas Zhejiangi provintsis. Tartu partnerlinn aastast 2011.
| Ningbo | |
|---|---|
| hiina 宁波市 Ningbo Shi (toonimärkidega: Níngbō Shì) | |
| Pindala: 9365 km² | |
| Elanikke: 5 764 000 (2010)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 615 in/km² | |
 |
2009. aastal oli elanikke 5 710 000[viide?], 2010. aasta lõpus omavalitsuses 5,764 miljonit ja linnas 2,247 miljonit[1].
Kliima
Ningbos on niiske lähistroopiline kliima. Aastas sajab keskmiselt 1418 mm. Kõige sajusemad kuud on juuni (203 mm) ja september (189 mm), kõige kuivemad kuud on detsember (46 mm) ja jaanuar (58 mm). Aasta keskmine õhuniiskus on 80%. Kõige kõrgem on see juunis (86%) ja kõige väiksem detsembris (75%) ja jaanuaris (76%). Sajupäevi on aastas keskmiselt 158, kõige rohkem märtsis (17,1) ja juunis (16,5), kõige vähem detsembris (8,7) ja novembris (8,8).
Keskmine õhutemperatuur on aastas +17,0 °C, juulis +29,0 °C ja jaanuaris +4,8 °C. Öökülmavaba periood kestab 230–240 päeva aastas.
Päike paistab päevas keskmiselt 1910 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on juuli (244 tundi) ja august (238 tundi), kõige vähem päikest paistab veebruaris (108 tundi) ja märtsis (122 tundi).
Haldusjaotus
Ningbo linn jaguneb 6 maakonna tasemel haldusüksuseks (6 linnarajooni, 3 maakonna õigustega linna ja 2 maakonda):
- Beiluni linnarajoon (北仑区 Běilún Qū)
- Haishu linnarajoon (海曙区 Hǎishǔ Qū)
- Jiangbei linnarajoon (江北区 Jiāngběi Qū)
- Jiangdongi linnarajoon (江东区 Jiāngdōng Qū)
- Zhenhai linnarajoon (镇海区 Zhènhǎi Qū)
- Yinzhou linnarajoon (鄞州区 Yínzhōu Qū)
- Cixi (慈溪市 Cíxī Shì)
- Fenghua (奉化市 Fènghuà Shì)
- Yuyao (余姚市 Yúyáo Shì)
- Ninghai maakond (宁海县 Nínghǎi Xiàn)
- Xiangshani maakond (象山县 Xiàngshān Xiàn)
Haridus
Ningbos tegutseb neli ülikooli: Ningbo Ülikool, Zhejiang Wanli Ülikool, Nottinghami Ülikooli Ningbo haru, Zhejiangi Ülikooli Ningbo Tehnoloogiainstituut.
Ajalugu
Ningbo on üks Hiina vanemaid asulaid. See oli asustatud juba Hemudu kultuuri ajal 4800 eKr.
Ningbo oli Siiditee otspunkt ja kaubalinn juba 2000 aastat tagasi. Ta oli tähtis sadam nii Tangi kui ka Songi dünastia ajal.
Portugal hakkas Ningbo kaudu kauplema 1522. aastal. 1524. aastaks oli linnas juba märkimisväärne portugallaste kogukond. Kuid eurooplased tegelesid lisaks kauplemisele veel inimeste ja kaupade röövimisega ümberkaudsetest küladest, mistõttu provintsi kuberner kogus 60 000-mehelise sõjaväe, mis likvideeris eurooplaste asunduse, tappis 800 portugallast ja hävitas palju nende laevu.
Esimese oopiumisõja ajal vallutas Suurbritannia 1841. aasta oktoobris Ningbo. 10. märtsil 1842 toimus Ningbo lahing, kus britid lõid tagasi katse linna vallutada. Lahingus ei saanud ükski Suurbritannia sõdur surma ja 5 sai haavata, hiinlasi hukkus 500–600. Kui Hiina sai sõjas lüüa, pidi ta Nanjingi rahuga avama 5 sadamat vabakaubanduseks. Ningbo oli üks nendest.
1864 hoidsid taipingid Taipingide ülestõusu ajal Ningbod 5 kuud enda käes.
Hiina-Prantsuse sõja ajal 1885. aasta märtsis blokeeris admiral Amédée Courbet' laevastik linna lähedal lahes mitu Hiina sõjalaeva ja avas tule kaldakindlustuste pihta.
1940. aastal laskis Jaapan lennukitelt linna peale hulganisti muhkkatkuga nakatatud kärbseid. Operatsiooni valmistas ette kindral Shirō Ishii, kelle vastu loobus USA pärast sõja lõppu süüdistuste esitamisest inimsusvastastes kuritegudes vastutasuks inimkatsete tulemuste üleandmise eest.