Nobeli auhind
Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Selle pälvinu on nobelist.
Nobeli auhinna saajad määravad Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (füüsika ja keemia alal), Kuninglik Meditsiiniinstituut (füsioloogia ja meditsiini alal), Rootsi Akadeemia (kirjanduse alal) ja Norra parlamendi Nobeli komitee (rahuauhinna). Komiteesid abistavad nelja Nobeli instituudi esindajad (3 instituuti asuvad Stockholmis, 1 on Oslos). Need komiteed pöörduvad iga aasta septembris kogu maailma teadlaste, kirjandustegelaste ja varasemate Nobeli auhinna laureaatide poole, et nad teeksid ettepanekuid, keda auhinnata. Valimised toimuvad oktoobri viimasel neljapäeval. Nobeli surma-aastapäeval, 10. detsembril annab Rootsi kuningas valituile Stockholmis kätte Nobeli bareljeefiga kuldmedali, diplomi ja tšeki. Samal ajal annab Norra kuningas Oslos kätte rahuauhinna.
Lisaks nendele auhindadele annab 1969. aastast Rootsi Riigipank välja Alfred Nobeli mälestusauhinda majanduse alal. Selle saaja otsustab samuti Rootsi Teaduste Akadeemia.
Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on kaks auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. aasta rahuauhind).
Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surma-aastapäeval 1901. aastal. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu.
Nobeli auhinna suurus (Rootsi kroonides)
Nobeli auhinna fondi haldab Nobeli Fond. Esialgu koosnes fond Alfred Nobeli pärandist 31 miljoni Rootsi krooni väärtuses. Fondi raha on investeeritud rahvusvahelistel börsidel üle maailma ja protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal viieks võrdseks osaks, mis antakse isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu.
Fond kaotas 2008. aasta majanduskriisi tõttu oma väärtusest 22,3 protsenti. 2009. aasta lõpuks oli fondi väärtus 3,11 miljardit Rootsi krooni, mis on kolmandiku võrra väiksem kui buumi tipus kümme aastat varem, siiski on kõigi kuue preemia hind, mis 2010. aastal välja anti, jätkuvalt kümme miljonit Rootsi krooni.
| Aasta | Ühe auhinna summa |
|---|---|
| 1901 | 150 782 |
| 1910 | 140 703 |
| 1920 | 134 100 |
| 1923 | 114 935 |
| 1930 | 172 947 |
| 1940 | 138 570 |
| 1950 | 164 304 |
| 1960 | 225 987 |
| 1970 | 400 000 |
| 1980 | 880 000 |
| 1990 | 4 000 000 |
| 2000 | 9 000 000 |
| 2004 | 10 000 000 |
| 2010 | 10 000 000 |
| 2012 | 8 000 000 |
| 2016 | 8 000 000 |
| 2017 | 9 000 000 |
Vaata ka
Välislingid
- Tiit Kändler, "100 aastat Nobeli preemiate saatel" – Horisont 2002, nr 1
- Tiit Kändler, Väärikaim teaduspreemia vananeb kiiresti, Eesti Päevaleht, 22. oktoober 2008