Oliivjas vilbasnastik

Oliivjas vilbasnastik (Platyceps najadum) on maoliik.[1]

Oliivjas vilbasnastik
Oliivjas vilbasnastik
Oliivjas vilbasnastik
Taksonoomia
RiikLoomad Animalia
HõimkondKeelikloomad Chordata
AlamhõimkondSelgroogsed Vertebrata
KlassRoomajad Reptilia
AlamklassSoomussisalikud Lepidosauria
SeltsSoomuselised Squamata
AlamseltsMaolised Serpentes
InfraseltsAlethinophidia
ÜlemsugukondColubroidea
SugukondColubridae
AlamsugukondColubrinae
PerekondPlatyceps
LiikOliivjas vilbasnastik
Binaarne nimetus
Platyceps najadum
Eichwald, 1831
Sünonüümid
  • Tyria najadum Eichwald, 1831
  • Tyria dahlii Fitzinger, 1826
  • Coluber najadum Schmidt 1939
  • Coluber najadum SZCZERBAK 2003
  • Platyceps najadum SCHÄTTI & MONSCH 2004
  • Coluber atayevi Tuniyev & Shammakov, 1993
  • Coluber schmidtleri Schätti & Mccarthy, 2001

Klassifikatsioon

Oliivjas vilbasnastik kuulub perekonda Platyceps.[2]

Oliivjal vilbasnastikul on järgmised alamliigid:[3]:

  • Platyceps najadum atayevi (TUNIYEV & SHAMMAKOV 1993)
  • Platyceps najadum albitemporalis (DAREVSKY & ORLOV 1994)
  • Platyceps najadum dahlii (FITZINGER 1826)
  • Platyceps najadum kalymnensis (SCHNEIDER 1979)
  • Platyceps najadum najadum (EICHWALD 1831)
  • Platyceps najadum schmidtleri (SCHÄTTI & MCCARTHY 2001).

Levila

Nad elavad Horvaatia rannikualadel (sealhulgas Krki ja Pagi saarel), Bosnias ja Hertsegoviinas, Montenegros, Põhja-Makedoonias, Albaanias, Kreekas (Límnosel, Lesbosel, Chíosel, Sámosel), Bulgaarias, Türgis, Küprosel,Kaukasuse piirkonnas, Lõuna-Venemaal, Gruusias, Aserbaidžaanis, Süürias, Iraagis ja Armeenias.

Armeenias leidub selle liigi alamliiki Platyceps najadum najadumi Širaki, Aragatsotni, Kotajkhi, Ararati, Gegharkhunikhi, Vajotsh Dzori ja Sjunikhi maakonnas, Lori ja Tavuši maakonnas.[4]

Kirjeldus

Keha selgmised soomused on oliivjal vilbasnastikul oliivi või helepruuni värvi. Kaela ja kere eesosa mõlemal pool on suured hajutatud silmlaigud ümbritsetuna tumeda ja heleda äärisega. Keha kõhusoomused on kas kollast ehk rohekasvalget värvi. Neil puudub sisisemisvõime. Toituvad nad looduses peamiselt sisalikulistest.

Viited

Välislingid