RISC OS
RISC OS on arvuti operatsioonisüsteem, mis on projekteeritud Inglismaal Cambridge'is arvutiettevõtte Acorni Computers Ltd poolt. RISC OS avaldati 1987. aastal ning oli mõeldud töötama Acorni enda loodud ARM-protsessoriga. Operatsioonisüsteemi nimi tuleneb temas kasutatava RISC-arhitektuur põhjal.[1]
 RISC OS 3.70 | |
| Ettevõte/arendaja |
|
|---|---|
| Programmikeel | C, C++ |
| Hetkeseis | arenduses |
| Lähtekoodi tüüp | suletud; avatud osadele versioonidele alates 2018. aastast |
| Algne versioon | 1987[1] |
| Stabiilne väljalase | 6.20 / 1. detsember 2009[2] |
| Uuendamismeetod | välkmälu, PROM |
| Toetatud platvormid | ARM |
| Vaikekasutajaliides | graafiline kasutajaliides |
| Litsents | Apache'i litsents |
| Veebisait | |
Ajalugu
RISC OS-i eelkäija, Arthur 1.20, avaldati 1987. aastal. See oli mõeldud 8-bitise arhitektuuriga arvutile ning suutis korraga hoida käimas ainult ühte programmi. Järgmine versioon, Arthur 2, avaldati 1989. aasta aprillis ning seda hakati kutsuma RISC OS 2-ks. Uuel süsteemil olid märgatavad uuendused, võimaldades tal käivitada mitu programmi üheaegselt, käsurea asemel tuli kasutusele graafiline kasutajaliides (lühend GUI).
1991. aastal anti välja uuenenud versioon RISC OS 3.0, mis lisaks tarkvaraarendajatele mõeldud uuendustele, tuli ka ROM-i sisseehitatud programmidega (Paint, Draw ja Edit). Uuel versioonil esines vigu ning seetõttu asendati see uuenenud versiooni RISC OS 3.1-ga.
1994. aasta 15. aprillil avaldas Acorn uue generatsiooni arvuti RiscPC, mis oli võrreldes eelkäijatega väga arenenud ning selle toetamiseks uuendati ka operatsioonisüsteemi. Uuenenud operatsioonisüsteemiks sai RISC OS 3.5
Suutmata pidada sammu oma konkurentidega (Microsoft), kellel olid paremad tekstitöötlusprogrammid nagu näiteks Word, peatas Acron 1999. aasta jaanuaris töö ning ettevõte nimetati ümber Element 14-ks. Aprilliks oli aga ettevõtte koosseis läinud laiali ning RISC OS omand müüdi firmale Pace Mico Technology. Sama aasta märtsis hankis firma RISCOS Ltd RISC OS litsentsi ning alustas koos Pace'iga tööd toona viimase operatsioonisüsteemi, RISC OS 3.8, uuendamiseks. Sama aasta juulis avaldati uuenenud RISC OS 4.02.[1]
RISC OS versioonid
| Versioon | Ilmumisaasta |
|---|---|
| Arthur | 1987 |
| Arthur 2 / RISC OS 2 | 1989 |
| 3.0 | 1991 |
| 3.10 ja 3.11 | 1992 |
| 3.50 | 1994 |
| 3.60 | 1995 |
| 3.70 | 1996 |
| 4.02/4.03/4.04 | 1999 |
| 4.39 | 2002 |
| 6.01 | 2007 |
| 6.06/6.10/6.14 | 2008 |
| 6.20 | 2009 |
| 5.0 | 2003 |
| 5.20 | 2014 |
| 5.24 | 2018 |
Arthur
Arthur oli RISC OS-i eelkäija, mis avaldati 1987. aastal. Sellel oli väga algeline GUI ning see suutis korraga lasta joosta ainult ühel programmil. Enamus käske tuli anda käsurea abil.[1]
Arthur 2 / RISC OS 2
Arthur 2, mis nimetati ümber RISC OS 2-ks, avaldati 1989. aastal ning sellel oli eelkäijaga võrreldes suured eelised. See suutis lasta mitmel programmil joosta üheaegselt, käsurida oli asendunud GUI-ga, võimalik oli kuvada ekraanile 256 värvi, olemas oli 8 stereokanalit.[1]
RISC OS 3
RISC OS 3.0 avaldati 1991. aastal. Uuendustena oli lisatud süsteemi programmid Paint, Draw ja Edit. Uuel versioonil oli mitmeid vigu, mille tõttu 3.0 asendati peatselt uuema versiooniga RISC OS 3.1.[1] Üheks suureks probleemiks oli riistvara valmimine enne kui operatsioonisüsteemi täielikku valmimist, mistõttu esines versioonides vigu ning nende parandamiseks anti välja veel mitmeid versioone läbi aastate 1992–1996.[3][4][5][6]
RISC OS 4
RISC OS 4.02 oli esimene RISC OS versioon, mis avaldati pärast Acorn Computers Ltd. laialiminemist. Selle versiooni põhjaks oli Acorni lõpetamata RISC OS-i versioon 3.8. Uus versioon RISC OS 4.02 parandas varasemaid vigu ning oli eelkäijatest stabiilsem. Silmapaistvamateks uuendusteks olid võimalus lisada lõpmatu arv faile ühte kataloogi ning parem süsteemikiirus võrreldes eelnevate versioonidega. Seda versiooni peetakse RISC OS-i põhiversiooniks, kuna tänapäeval enam programme RISC OS-i varasematel versioonidel ei testita.[7][8]
RISC OS Six
RISC OS Six on RISC operatsioonisüsteemide kõige uuem versioon, mis avaldati 2007. aastal. Selle viimane versioon, 6.20 avaldati 2009. aastal.[2]
RISC OS 5
2003. aastal ostis firma Castle Technology RISC OS-i litsentsi ning andis välja oma versiooni RISC OS-ist – RISC OS 5 – ning jagas 2006. aastal selle lähtekoodi Open Source Initiative litsentsiga. Peatselt loodi organisatsioon RISC OS Open ning üheskoos Castle Technologyga hakati operatsioonisüsteemi arendama.2016. aastal ostis firma RISC OS Developments Ltd omandiõiguse RISC OS 5-le ning on alates sellest ajast koostöös RISC OS Openiga arendanud RISC OS 5.[9]
Iseärasused
- Hiire keskmine klahv menüüde avamiseks.[10]
- Failide salvestamiseks tuleb neid lohistada vastavasse kohta.[10]
- Failitüübid on salvestatud failisüsteemis ning laiendid ei ole faili nimedes.[10]
- Kataloogide eraldamiseks kasutatakse punkti.[10]
Eelised teiste operatsioonisüsteemide ees
RISC OS põhineb ROM baasil, lugedes andmeid emaplaadil olevatelt kiipidelt ning olles seega immuunne viirustele ning teistele pahavaradele nagu näiteks nuhkvara ja reklaamid, mis painasid teiste operatsioonisüsteemide kasutajaid.[9]
Failisüsteem
Failitüübi määramiseks kasutab operatsioonisüsteem metaandmeid. Failisüsteemi eraldamiseks ülejäänud jadast kasutatakse koolonit, juurkaust on esitatud dollarimärgiga ($) ning ülejäänud kaustad on eraldatud punktiga ( . ). Failitüüpide laiendite esitamiseks kasutatakse kaldkriipsu (/).[11][12]
RISC OS failitüübid on esitatud kuueteistkümnendsüsteemis.
Töölaud
RISC OS töölaua allosas on ikooniriba. Failisüsteemid on vasakul ning jooksvad rakendused paremal. Ikoonirea paremas otsas on Task Manager, mille abil on võimalik operatsioonisüsteemi välja lülitada või konfigureerida.[10]
Failide salvestamiseks ning avamiseks tuleb soovitud fail lohistada ikoonireale, vastava rakenduse ikoonile. RISC OS ei võimalda faile salvestada kasutaja poolt ettemääratud kohta, vaid tuleb pärast salvestamist lohistada soovitud kohta. Salvestatud failidele ei lisata failitüüpi.[13][14]