Romnõ lahing

Romnõ on linn Sumõ oblasti maapiirkonnas, kus elab umbes 38 000 inimest. Linn on strateegiliselt oluline, kuna asub maanteel H07, mis ühendab Sumõt, Brovarõd, Nedrõhailivit ja Ukraina pealinna Kiievit ning ühendab seetõttu ka Kiievi pealetungi ja Kirde-Ukraina pealetungi.

24.-28. veebruar

24. veebruari õhtul, Venemaa sissetungi esimese päeva õhtul, suundusid kaks Vene sõdurite kolonni, mis tulid Nedrõhailivi ja Konotopi linnast (vastavalt Romnõst ida ja põhja pool), Romnõ suunas.^[8]

Ajavahemikus 26.–27. veebruarini suundus Sumõst mööda minnes Krasnopilljast Romnõ poole veel Vene sõidukeid. Romnõ rajooni juhi Denõss Vaštšenko sõnul ei olnud selle aja jooksul ühtegi haavatut, hukkunut ega pommitamist. Teist konvoid pommitasid Ukraina väed, enne kui see jõudis Romnõsse.^[9]

28. veebruaril ründasid Vene väed Romnõ paranduskolooniat. Samal päeval purustasid Vene väed Pogoža Krõnõtsja külas tsiviilisiku, kes üritas oma autoga blokeerida läbi sõitvaid Vene tanke.^[10]

1.-4. märts

Märtsi esimesel päeval vallutasid Vene väed eelmistel päevadel vaidlustatud Bilovodske ja Bobrõki külad Romnõst lõuna pool.^{[11][12][13][14]} 4. märtsil valiti Romnõ pärast läbirääkimisi Venemaa ja Ukrainaga Sumõ, Harkivi ja Tšernihivi oblastist põgenevate tsiviilisikute jaoks humanitaarkoridoriks.^[15] Samal päeval üritasid Spartaki küla tsiviilisikud blokeerida Vene sõidukeid, mis sõitsid Nedrõhailivist Romnõsse. Neil õnnestus tee blokeerida, kuigi järgnenud venelaste rünnak lõppes ühe tsiviilisiku surmaga.^[16] Hiljem samal õhtul, 4. märtsil blokeerisid Vene väed Lõuna-Romnõ rajoonis Lõpova Doljast Romnõ ja Bilovodske suunas kulgeva tee, samal ajal kui Nedrõhailivi ja Romnõ vaheline maantee oli endiselt Ukraina kontrolli all.

Ööl vastu 4. ja 5. märtsi hävitasid Vene sõdurid linnufarmi, tapsid umbes 100 000 kodulindu ja põhjustasid hinnanguliselt miljoni grivna väärtuses kahju.^[17]

5. märts

5. märtsil vabastati Vaštšenko sõnul kolm neljast Vene vägede poolt võetud pantvangist. Samal päeval tulistasid teel seisnud Vene sõdurid bensiinijaamas Ukraina TDF-i vägesid, tappes ühe Ukraina sõduri ja haavates kaks.^[3] 5. märtsi õhtul tulistasid Vene sõdurid Pustovjitivka külas Sumõst Romnõ poole sõitnud kahe auto pihta. 3 tsiviilisikut sai haavata ja üks tsiviilisik sai tulistamises surma.^[18] Hiljem samal õhtul hävitasid Ukraina väed Skripali külas Romnõ rajoonis Vene kolonni ja tapsid määratlemata arvu sõdureid.^[1]

5. ja 6. märtsi õhtul toimusid Pustovjitivkas ja Romnõs tulistamised, kus vigastada ei saanud keegi. Tulistamine Romnõs aga katkestas osades linnaosades elektrivoolu.^[19]

8.-19. märts

11. märtsil teatas Vaštšenko, et Ukraina väed blokeerisid Romnõ ja Lohvõtsja vahelise tee, võimaldades tsiviilisikutel põgeneda lõuna poole. Tol hommikul avastasid politsei ja Ukraina TDF ühelt põllult 29 Vene sõdurit, kes kõik väitsid end olevat eksinud.^[2][20][21]

Järgmisel päeval, 12. märtsil rajati Sumõ oblastis rohelised koridorid, kuhu said Sumõ, Trostjanetsi, Konotopi, Lebedõni, Velõka Pisarõvka ja Krasnopillja tsiviilisikud põgeneda Poltava oblasti poole.^[22] Humanitaarabikoridorid avati taas 18. märtsil.^[23]

Ukraina kindralstaap teatas 19. märtsil, et Venemaa 1. kaardiväe tankiarmee hakkas koondama vägesid Sumõ ümber, püüdes samal ajal pealetungi ka Trostjanetsis, Prõlukõs ja Romnõs, kuigi need pealetungid neil ei õnnestunud.^[23]

Vene väed hakkasid pärast Ukraina võitu Kirde-Ukraina pealetungis taanduma Romnõ rajoonist 1. aprillil läbi koridori Kiievi ja Tšernihivi oblastis ja läbi Romnõ Venemaa riigipiiri suunas. Taganemine lõppes 4. aprillil.^[24][25]