Sikupilli

asum Tallinnas
(Ümber suunatud leheküljelt Sikupilli asum)

Sikupilli on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas. Asum piirneb Kadrioru, Uuslinna, Kurepõllu, Pae, Ülemiste, Juhkentali ja Torupilli asumiga. Sikupilli asumi pindala on 1,35 km².[1]

Sikupilli
Pindala1,35[1] km²
Elanikke11 901 (01.01.2017)[1]

Koordinaadid, 24° 47′ E

Kohaliku pärimuse järgi on Sikupilli asum saanud nime selle järgi, et enne suurema asustuse rajamist elasid selles kandis vaesemad inimesed, kes karjatasid kitsi.[2]

Sikupilli asum piirneb Lasnamäe tänava, Laagna tee, Võidujooksu tänava, Pae tänava, Peterburi tee ja Tartu maanteega.

Elanikkond

AastaArvestuslik

rahvaarv[3][4][1]

201711 901
201611 706
201511 493
201411 298
201311 035
201210 900
201110 998

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68-aastasi oli 10–19%. Eestlasi oli 18–49%.[5]

Olulisemad objektid ja loodus

Sikupilli asumi territooriumile jääb Pae järv, mille ümber kulgeb 1,9 km pikkune kergliiklustee. Järve lähedal asub Pae park, mis koosneb kolmest osast: Mäepark, Perepark ja Ööbikupark.[2] Sikupillis asub Sikupilli kaubanduskeskus ja Lasnamäe Spordikompleks.

Haridus ja kultuur

Sikupilli asumis asuvad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi algklasside maja (endine Tallinna Sikupilli Keskkool), Tallinna Pae Gümnaasium ja Tallinna Teeninduskool. Asumis tegutses Tallinna Ärijuhtimise Kolledž, kuid see kool suleti 2011. aastal.

Sikupilli asumi tänavad

Majaka tänav on saanud nime lähedal asuva tuletorni järgi. Katusepapi tänav nimetati 1898. aastal asutatud katusepapivabriku järgi.[2] Asumis on veel Asunduse tänav, Killustiku tänav, Kivimurru tänav, Lasnamäe tänav, Pae tänav, Paekivi tänav, Paepargi tänav, Pallasti tänav, Sikupilli tänav, Tuha tänav ja Tuulemäe tänav.

Galerii

Ajalugu

Lasnamäe piirkond ja Tallinn 20. sajandi alguse kaardil (1914)

Asumi vanim hoone on 1830. aastal ehitatud sõjaväehaigla, mis rajati Tartu mnt 85 krundile. Hiljem on maja kasutatud eri otstarbel – seal on olnud Lasnamäe Vangla naistevangla, tapivangla (sealt saadeti inimesi edasi teistesse vanglatesse), spordihoone ja Vanglate Amet.[2]

Sikupilli asum rajati 20. sajandi algul ning esialgu kolisid sinna elama vaesemad pered, sest maa oli selles piirkonnas kolm korda odavam kui mujal. Kuna selle piirkonna mullakiht oli väga õhuke, toodi Sikupilli aedade jaoks mulda mujalt juurde. Suure osa algsetest elanikest moodustasid Dvigateli töötajad. 1930. aastatel oli Sikupilli asumis 210 elumaja, millest 75% olid ühekorruselised. Ainuke kolmekorruseline maja oli Lasnamäe algkool, mida peeti tol ajal Tallinna kõige ilusamaks kooliks.[2]

20. sajandi alguse miljööd on jäänud esindama kolmest lähestikku paiknevast puitelamust – Paekivi 2, Kivimurru 30/Paekivi 3 ja Paekivi 9 – moodustuv kinnismälestiste nn Lenderi tüüpi majade ansambel.[6]

Enne II maailmasõda oli Sikupilli piirkond tööstuslikult väga aktiivne, seal asusid J. Buschi vooditööstus, ASi Vennad Tofer puuvilla ketramise ja kudumise vabrik (Raevalla tänav 7), Simsivart ja Ko lubjaahi, ASi Vennad Kimberg traadi- ja naelavabrik jm. Sõja ajal sai Sikupilli asum tugevasti kannatada ning pärast sõda asus seal saksa sõjaväelaste vangilaager.[2]

1950. aastate lõpul hakati asumi vanade madalate puitmajade asemele ehitama nn hruštšovkasid.[2]

Viited

Välislingid