Sipelgaõgilased

Sipelgaõgilased (Myrmecophagidae) on sugukond imetajaid napihambuliste seltsist. Nad toituvad termiitidest ja sipelgatest ning neil on selleks vastavad füüsilised omadused: pikk torujas koon, kleepuva keelega väike hambutu suu, suurte kõverate küünistega tugevad eeskäpad.

Sipelgaõgilased
Suur-sipelgaõgija (Myrmecophaga tridactyla)
Suur-sipelgaõgija (Myrmecophaga tridactyla)
Taksonoomia
RiikLoomad Animalia
HõimkondKeelikloomad Chordata
KlassImetajad Mammalia
SeltsNapihambulised Pilosa
SugukondSipelgaõgilased Myrmecophagidae
Gray, 1825

Sipelgaõgijad elutsevad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Nende suurus varieerub märgatavalt: maapinnal elav suur-sipelgaõgija kaalub 27-50 kg ning on 180-220 cm pikk, samas kui puudel elutseva oravasuuruse kääbus-sipelgaõgija mass on 175-400 g ja tüvepikkus 16-20 cm. Sipelgaõgijate lähimad sugulased on laisiklased.

Perekonnad ja liigid

PerekondLiikPilt
Myrmecophaga

Suur-sipelgaõgija (Myrmecophaga tridactyla)

TamanduaPõhjatamandu (Tamandua mexicana)

Lõunatamandu (Tamandua tetradactyla)

CyclopesKääbus-sipelgaõgija (Cyclopes didactylus)

Kääbus-sipelgaõgija eraldatakse mõnikord omaette Cyclopedidae sugukonda.[1]

Viited