Võrkpüüton
Võrkpüüton on (Malayopython reticulatus) on maoliste liik[2] püütonlaste sugukonnast.
| Võrkpüüton | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond | Selgroogsed Vertebrata |
| Klass | Roomajad Reptilia |
| Selts | Soomuselised Squamata |
| Alamselts | Maolised Serpentes |
| Infraselts | Alethinophidia |
| Ülemsugukond | Pythonoidea |
| Sugukond | Püütonlased Pythonidae |
| Perekond | Malayopython |
| Liik | Võrkpüüton |
| Binaarne nimetus | |
| Malayopython reticulatus Schneider, 1801 | |
| Sünonüümid | |
Liigi sünonüümid *Boa reticulata Scheider, 1801
| |
Kirjeldus
_(7810280656).jpg)
Võrkpüütoni seljal paiknevad ümarrombjad laigud, mida keha külgedel ääristab tumepruun hambuline triip. Ta elab tihedates metsades aga ei pelga elada ka asustatud alade läheduses- suurte linnade õuedes ja jõekallastel. Võrkpüütonid ujuvad hästi.[3] Võrkpüütoni saagiks on väiksed sõralised, närilised, linnud, koduloomad. Seda madu peetakse inimesele ohtlikuks.
Sigimisperioodil võib suguküpse emane püüton muneda 10–103 maomuna; võrkpüüton haub mune. Munadest väljuvad ligi 60 cm pikkused juveniilsed võrkpüütonid kasvavad kiiresti.
Neid on talutatud loomaaedadesse elama. "Loomade elu", V köide, lk 254 :
| „ | Kuid selle püütoni iseloom on küllalt leppimatu: inimestega ta ei harju ja võib hammustada teda häirinud inimest isegi pärast mitmepäevast tutvust. | “ | |||
Levila
Võrkpüüton on levinud Kagu-Aasias, Sunda saartel, Filipiinidel, Maluku saarel, Timori saarel, Jaava saarel.
Klassifikatsioon
Võrkpüütonil klassifitseeritakse Roomajate andmebaasis järgmised alamliigid[4]:
- Malayopython reticulatus reticulatus (Schneider, 1801)
- Malayopython reticulatus saputrai (Auliya jt, 2002)
- Malayopython reticulatus jampeanus (Auliya jt, 2002).
Anatoomia
1912. aastal Sulawesi saarel tapetud võrkpüüton (Broghammerus reticulatus), kelle pikkuseks mõõdeti 10,0 m, loetakse maailma pikimaks maoks.[5]
Kokkupuuted inimestega
Seda madu peetakse inimesele ohtlikuks, kuigi kirjelduste kohaselt võrkpüüton väldib kokkupuuteid inimesega ei õnnestu see mitte alati, nii on leitud Indoneesias (2017) ühe tapetud võrkpüütoni seest kadunud mehe surnukeha.[6][7]