Võrkpüüton

Võrkpüüton on (Malayopython reticulatus) on maoliste liik[2] püütonlaste sugukonnast.

Võrkpüüton

Taksonoomia
RiikLoomad Animalia
HõimkondKeelikloomad Chordata
AlamhõimkondSelgroogsed Vertebrata
KlassRoomajad Reptilia
SeltsSoomuselised Squamata
AlamseltsMaolised Serpentes
InfraseltsAlethinophidia
ÜlemsugukondPythonoidea
SugukondPüütonlased Pythonidae
PerekondMalayopython
LiikVõrkpüüton
Binaarne nimetus
Malayopython reticulatus
Schneider, 1801
Sünonüümid
Liigi sünonüümid
*Boa reticulata Scheider, 1801
  • Boa rhombeata Scheider, 1801
  • Boa Phrygia Shaw, 1802
  • Coluber javanicus Shaw, 1802
  • Python Schneideri Merrem, 1820
  • Python reticulatusFitzinger, 1826
  • Constrictor schneideriWagler, 1830
  • Python schneideriiCuvier, 1831: 96
  • 'Python reticulatusDUMÉRIL & BIBRON 1844: 426
  • Python reticulatusBoulenger, 1893: 85
  • Python reticulatusSmith, 1943: 109
  • Python reticulatusHendrickson, 1966: 67
  • Morelia reticulatusWelch, 1988
  • Python reticulatusKluge, 1993
  • Python reticulatusManthey & Grossmann, 1997: 429
  • Python reticulatusCox jt, 1998: 14
  • Python reticulatusMCDIARMID, CAMPBELL & TOURÉ 1999: 179
  • Broghammerus reticulatusHoser 2004
  • Broghammerus reticulatusRawlings jt. 2008
  • Python reticulatusWallach jt, 2014: 621
  • Malayopython reticulatusReynolds jt, 2014
  • Python reticulatusChan-Ard jt, 2015: 153 [1]

Kirjeldus

Soomuste muster

Võrkpüütoni seljal paiknevad ümarrombjad laigud, mida keha külgedel ääristab tumepruun hambuline triip. Ta elab tihedates metsades aga ei pelga elada ka asustatud alade läheduses- suurte linnade õuedes ja jõekallastel. Võrkpüütonid ujuvad hästi.[3] Võrkpüütoni saagiks on väiksed sõralised, närilised, linnud, koduloomad. Seda madu peetakse inimesele ohtlikuks.

Sigimisperioodil võib suguküpse emane püüton muneda 10–103 maomuna; võrkpüüton haub mune. Munadest väljuvad ligi 60 cm pikkused juveniilsed võrkpüütonid kasvavad kiiresti.

Neid on talutatud loomaaedadesse elama. "Loomade elu", V köide, lk 254 :

Kuid selle püütoni iseloom on küllalt leppimatu: inimestega ta ei harju ja võib hammustada teda häirinud inimest isegi pärast mitmepäevast tutvust.

Levila

Võrkpüüton on levinud Kagu-Aasias, Sunda saartel, Filipiinidel, Maluku saarel, Timori saarel, Jaava saarel.

Klassifikatsioon

Võrkpüütonil klassifitseeritakse Roomajate andmebaasis järgmised alamliigid[4]:

  • Malayopython reticulatus reticulatus (Schneider, 1801)
  • Malayopython reticulatus saputrai (Auliya jt, 2002)
  • Malayopython reticulatus jampeanus (Auliya jt, 2002).

Anatoomia

1912. aastal Sulawesi saarel tapetud võrkpüüton (Broghammerus reticulatus), kelle pikkuseks mõõdeti 10,0 m, loetakse maailma pikimaks maoks.[5]

Kokkupuuted inimestega

Seda madu peetakse inimesele ohtlikuks, kuigi kirjelduste kohaselt võrkpüüton väldib kokkupuuteid inimesega ei õnnestu see mitte alati, nii on leitud Indoneesias (2017) ühe tapetud võrkpüütoni seest kadunud mehe surnukeha.[6][7]

Viited