Vietinghoff

Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp
Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa vabahärravapp

14. sajandist alates levis suguvõsa koos Saksa orduga Vana-Liivimaale.

1634. aastal sai 105-aastaseks elanud,[1] krahv Jakob De la Gardie sõjakaaslane, Södermanlandi Broby (Broby gård) ja Djulö mõisnik, major Johan von Vietinghoff (1580–1685) naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ning immatrikuleeriti perekonnanimega "von Fitinghoff" Rootsi rüütelkonda (nr 220).[2] [3] [4]

12. märtsil 1680 sai Kuramaalt pärit Taani printsessi Ulrika Eleonora (1656–1693) ülemõuemeister, Eskebjergi, Knabstrupi, Holbæk Ladegårdi, Birkholmi, Brolykke ja Fyni saare Scheelenborgi mõisnik (aastast 1671) Friedrich von Vietinghoff "kaldt Scheel" (1624–1691) Taani vabahärratiitli[5], ning tema suguvõsa immatrikuleriti hiljem Kuramaa rüütelkonda (nr 193).

21. detsembril 1719 sai kindralmajor ja Pohjanmaa rügemendi ülem Eric Fitinghoff (1661–1736) Rootsi vabahärraks (nr 172).[6]

Suguvõsa immatrikuleeriti 1741. aastal Saaremaa (nr 103), 1746. aastal Eestimaa (nr 71), 1747. aastal Liivimaa (nr 27 ja 1844. aastal nr 388) ja Kuramaa (nr 9).[7]

1887 sai Imavere mõisa harust pärit Neschwitzi majoraatmõisa (saksa Schloss Neschwitz) omanik Arnold Julius von Vietinghoff (1833–1918) vabahärraks ja uueks perekonnanimeks Vietinghoff-Riesch.

Rootsi leitnant Gerhart Johann von Vietinghoffi (1647–1693) vappepitaaf Tallinna Toomkirikus[8]

Suguvõsa liikmeid

Vietinghoffi vappepitaaf Pöide kirikust

Adavere suguvõsaliin

Imavere suguvõsaliin

Viitina suguvõsaliin

Sandla suguvõsaliin

Viited

Välislingid