Viljandi

Viljandi nime aluseks arvatakse olevat sõna "vili" koos järelliitega -ndi.^[5]

 Pikemalt artiklis Viljandi ajalugu

Muinasaeg

Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus.

Liivimaa ristisõja ajal, aastal 1211, piiras linnust Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vägi. Tolleaegne linnus olevat Läti Henriku järgi olnud oma aja kohta küllaltki tugev^[viide?] ja 1211. aastal seda päris vallutada ei suudetudki. Pärast kuuepäevast piiramist jõuti kokkuleppele, viljandlased tunnistasid riialaste (piiskopi ja ordu) ülemvõimu ja linnusesse lasti preestrid, kes viisid läbi ristimise.^[6] See sündmus on ühtlasi Viljandi esmamainimine kirjalikes allikais (Araabia geograafi Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī maailmakaardil (1154) esineva tähekombinatsiooni FLMWS seostamine Viljandiga on meelevaldne).^[viide?] Esialgu jäi uute isandate võim aga ebakindlaks ja vaheldus perioodidega, mil sakalased riialastega jälle sõjajalal olid.

Kindlamalt allutati Viljandi koos ülejäänud Sakala ja Ugandiga 1217. aastal, pärast lüüasaamisega lõppenud Madisepäeva lahingut.^[7] 1220. või 1221. aastal mehitasid orduvennad Viljandi linnuse, elades seal esialgu koos kohalike sakalastega.^[8][9]

Viljandi sakalased tungisid 1223. aasta 29. jaanuaril koos nendega linnuses viibinud orduvendadele, ordu sulastele ja saksa kaupmeestele kallale ning tapsid või vangistasid nad. Viljandlaste eestvedamisel laienes ülestõus ka mujale Sakalasse, Ugandisse ja Järvamaale.^[10] Valmistudes riialaste vastulöögiks kutsuti Viljandisse (sarnaselt kogu Sakala ja Ugandiga) sõjamehi Novgorodist ja Pihkvast, mis võis tähendada endi Vene vürstide ülemvõimu alla andmist.^[11] Riialased ründasid Viljandi linnust teist korda 1223. aasta augustis. Piiramise 15. päeval sakalased ja venelased alistusid ning Viljandi läks taas piiskopi ja ordu võimu alla.^[12]

Muinasaegne asustus paiknes linnusest lõuna pool. Asustusjälgi on leitud Lossipargis asuvatelt Kivi-, Musu- ja Suusahüppemäelt ning ka Männimäe elurajooni lähistel asuva Huntaugumäe nõlvalt.

Keskaeg

Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen). Arvatakse, et Viljandi sai linnaõigused 13. sajandi keskel, õiguste kinnitamisürik on säilinud 1283. aastast (Hamburgi-Riia linnaõigused). 14. sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool, sellest on ümber ehitatuna säilinud ainult Jaani kirik (endine kloostrikirik).

Viljandi linna ümbritsesid tänapäeval muinsuskaitse all^[13] olevate kaitserajatistena Viljandi linnamüür ja Viljandi linnamüüri väravad, mida ümbritses perimeetris 1,2 km pikkune vallikraaviga kolmest küljest; lõunakülge kaitses vallikraaviga eraldatud Viljandi ordulinnus. Linna lääneküljelt idaküljeni asus kaarjalt linna ümbritsev müür, mis kagusuunal liitus taas linnuse müüriga. Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud maakividest. Linna lääneküljel oli Riia ehk Storke värav, loodenurgal neljatahuline torn, põhjaküljel poolringikujulise põhiplaaniga torn ja Tartu värav. O-küljel paiknes kolmveerandringikujulise põhiplaaniga Moskva torn ja pääsuks Viljandi järve äärde väike poolringikujulise põhiplaaniga torn. Väravad linnamüüris olid tornideta. Täiendavate kaitserajatistena oli Tartu värava ees oli piklik zwinger eesväravaga otsseinas, Riia värava ees oli algul ligikaudu 1 m paksuste seintega eeskaitseehitis, mis aga hiljem asendati nelinurkse plaaniga zwinger'iga, mille lõunaküljel oli eesvärav.

Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused. Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas 1624. aastal Viljandi koos ümbrusega Jacob de la Gardiele, ning endise linnuse asemel sai alguse Viljandi mõisa (saksa keeles Schloß Fellin) areng ja õitseng. Mõisakeskus tekkis keskaegsest linnast läände, linna ja pealinnuste vahele.

Uusaeg

1700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Pärast Põhjasõda kinkis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna Viljandi mõisa oma täditütrele Maria Tšoglokovale. Viljandi mõisale allus tollal nii keskaegsest linnast järele jäänud väike asula kui ka ümberkaudsed alad, sh linnusevaremed. 1749. aastal valmis Viljandi mõisas ühekorruseline barokne puidust peahoone, mis lammutati 1938. aastal.^[viide?]

1772. aastal rajati Viljandisse, Viljandi vanalinnas esimene algkool eesti linnakodanike lastele. Turuplatsi ääres asunud vana koolimaja hävis 1944. aastal.

Uuesti sai Viljandi linnaõigused alles Katariina II ukaasiga 1783. aastal, mil temast sai haldusreformi käigus asutatud Viljandi kreisi (maakonna) keskus. Viljandi mõis piiras linna igast küljest, mõisa maa-alad hõlmasid veel kahte abimõisat: Tommuskit ja Reinut. Tommuski oli lääne- ja Reinu lõunapoolses osas.^[viide?] 1860. aastal ostis Viljandi mõisa Liivimaa maanõunik parun August Paul Adolph von Ungern-Sternberg ja mõis läks von Ungern-Sternbergide perekonna valdusse, mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Heinz von Ungern-Sternberg.^[14] 19. sajandil kasvas linn jõudsalt. August Paul Adolph von Ungern-Sternberg eraldas oma maadest krundi Viljandisse maakoguduse kiriku ehitamiseks. Lisaks Jaani kirikule, mida nimetati saksa kirikuks, ehitati linna uus, Pauluse kirik, mida nimetati maakoguduseks. Jaani kirik jäi linna kaupmeestele ja käsitöölistele, Pauluse kirikusse hakkasid käima eestlased ja piirkonna aadlikud. 19. sajandi teisel poolel kandis saksa õppekeelega kool Viljandi Poeglaste Elementaarkooli nime ja selle juhatajaks oli aastatel 1862–1895 tuntud ärkamisaja kultuuritegelane ja kirjamees Friedrich Kuhlbars. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Elementaarkoolis õppisid Villem Reiman, Juhan Kunder, Karl-August Hindrey jmt hiljem tuntuks saanud eesti avaliku elu ja kirjandustegelased.

Linna täiendava kasvuimpulsi andis 1895. aastal avatud Viljandi–Mõisaküla kitsarööpmelise raudtee, mis suubus Valga–Pärnu raudteele. 1901. aastal avati ka Viljandi–Türi–Tallinna raudteeharu.^[viide?]

21. märtsil 1919. aastal Ajutise Valitsuse seadusega laiendati linna piire, Viljandi eeslinnade ühendamisega Viljandi ja Pärsti valla alade arvel. Viljandi inna piirkonna külge liideti Viljandi walla küljest Kivistik ühes mäepealse rajooniga, Uus uulits, Tallinna uulits ühes Riia maanteele viiva teega ja Viljandi mõisa hoonetega ning surnuaia ja vaksali vahene rajoon, Pärsti vallast Köstrimaa ja Kiriku küla^[viide?] ning Viljandi linna servast Kantreküla alevik.

1920. aastad tõid Viljandi majandusellu muudatusi, rajati Eduard Pohli tikuvabrik, Viljandi linavabrik, Uno Pohrti masinavabrik, Alko likööri- ja veinivabrik. Viljandi linnaelanike arv suurenes : 1922. aastal oli see umbes 9500, aga 1929. aastaks oli tõusnud juba üle 14 000. Aastatel 1926-1927 arendati praeguse Vabaduse platsi ümbrust, endise Viljandi mõisa puuviljaaia asemele rajati mälestussammas Vabadussõjas langenutele ning Eesti Pank ehitas platsi äärde esindusliku hoone. 1920. aastatel kerkis Viljandi põhjapoolsele küljele Uueveski linnaosa. 1925. aastal sai Viljandi vanalinn Varese silla kaudu ühenduse Esimese Kirsimäega. 1930. aastal avati Uueveski basseinid.^[15]

Viljandi linna esinduskogu on Viljandi linnavolikogu, kuhu valitakse iga nelja aasta tagant 27 liiget. 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järel moodustasid Viljandis võimuliidu Eesti Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Keskerakond, kellel on volikogus vastavalt 8, 6 ja 2 mandaati. Volikogu opositsiooni kuuluvad 9 saadikuga Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2 mandaadiga.

Viljandi linna täidesaatva võimu organ on Viljandi linnavalitsus, millel on kaheksa liiget. Viljandi linnapea on alates 2017. aasta 3. novembrist Madis Timpson (RE).

Vaata ka: Viljandi linnapeade loend

• Kesklinn
• Kantreküla
• Männimäe
• Paalalinn
• Leola
• Uueveski
• Peetrimõisa
• Kösti
• Järveotsa

Ilmastu

Viljandi on mitmekülgse tööstusega linn. Töötleva tööstuse alal tegutseb 23 suuremat ettevõtet ja tootmisüksust (20 ja enama töötajaga), tähtsamad tööstusharud osatähtsuse järgi 2021. aasta tööstustoodangu müügis (u 390 mln €) on järgmised:

• puidutööstus (4 ettevõtet: AS Viljandi Aken ja Uks, OÜ Dold Puidutööstus) – 33%
• toiduainete ja söödatööstus (2 ettevõtet, sh Scandagra jõusöödatööstus, AS Tere tootmisüksus – 27%
• masina ja metallitööstus (7 ettevõtet, sh Kolmeks AS, Cleveron AS) – 18%
• mööblitööstus (4 ettevõtet, sh OÜ Bed Factory Sweden, Delux) – 10%
• tekstiili ja õmblustööstus (3 ettevõtet, sh AS Paragon Sleep, AS Mivar-Viva)
• muu(3 ettevõtet sh küünlavabrik Hansa Candle AS, trükikoda OÜ Print Best) – 9%

2020. aasta kümme suurima käibega tööstusettevõtet^[26]

Viljandis on võimalik harrastada kõiki levinud spordialasid. Tähtsamad spordirajatised on Viljandi linnastaadion, Viljandi kunstmuruväljak, Eesti moodsaim jalgpalli sisehall Männimäel, Viljandi spordihoone, Viljandi Jakobsoni Koolis asuv ujula ja Viljandi jäähall.^[27]

Jalgpallis on oma, tugevuselt kolmandal liigatasandil mängiv klubi Viljandi Tulevik, Viljandi Tuleviku duubelmeeskond mängib tugevuselt viiendas liigas. Palju on noorte- ning rahvaliigas pallivaid harrastajate võistkondi.

Käsipallis esindab Viljandit klubi Viljandi HC.

Saalihokis on Viljandit teises liigas esindav Viljandi Saalihokiklubi (tuntud ka Viljandi Metalli saalihokiklubina), mängupausi peab Vestmani meeskond.

Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus.

Kuni 2011. aastani tegutses Viljandis kino Rubiin, 2017. aastal avati Forum Cinemas kino.^[28]

2012. aastal taasavati Viljandi Kultuurimaja uue nimega Sakala Keskus.^[29]

Viljandis tegutseb üks riiklik päevase õppevormiga gümnaasium, täiskasvanute gümnaasium ja neli avalikus omandis olevat põhikooli, neist üks erivajadustega lastele. Viljandis on kaks kooli, kus on võimalik omandada kõrgharidust.

• Viljandi põhikoolid: Viljandi Kaare Kool, Viljandi Jakobsoni Kool, Viljandi Kesklinna Kool, Viljandi Paalalinna Kool
• Viljandi gümnaasiumid: Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium
• Viljandi kõrgkoolid: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Mainori Kõrgkooli Viljandi õppekeskus

• Viljandi pärimusmuusika festival – igal suvel juuli lõpus toimuv rahvusvaheline pärimusmuusika festival.
• Viljandi vanamuusika festival – sajanditevanuse muusika festival, mis toimub igal suvel juuli keskel. Eesti vanim vanamuusika festival, mis sai alguse 1982. aastal. Selle raames toimuvad kontserdid kirikutes, saalides ja muudes paikades üle linna.
• Hansapäevad – iga juuni algul Viljandi linna korraldatav üritus koos laada, kontsertide ja muude etendustega.
• Rahvusvahelised hansapäevad – peeti Viljandis 4.–7. juunil 2015.^[31]
• Suurjooks ümber Viljandi järve – Viljandi suurim spordiüritus toimub iga aasta 1. mail.
• Mulgi rattamaraton – Viljandi kõige suurem rattaspordiüritus.

Panoraam Viljandi raekoja ümbrusest

Viljandi ordulinnuse varemed

• V. Rg. Kas Viljandi sadamalinnaks? Uus Eesti, 7. august 1938, nr 214, lk 2.

• Linna koduleht
• 2009. aasta metsapealinnaks valiti Viljandi Ilmajaam.ee, 20. jaanuar 2009
• 360° aeropanoraam / aerofoto