Wolfi-Rayet' täht
Wolfi-Rayet' täht (sageli lühendatud kui WR täht) on väga haruldane täht, millel on tugevad ioniseeritud heeliumi, lämmastiku ja süsiniku emissioonijooned.
Wolfi-Rayet' täht arvatakse tekkivat O-klassi tähest.[1] WR tähel on vesinik ammendunud, tähetuul on tugev ja pinnal väga palju raskeid elemente. Wolfi-Rayet' tähe pinnatemperatuur on 30 000 kuni 210 000 kelvinit ning see on kõige kuumem teadaolev täht. Kõik Wolfi-Rayet' tähed on kõrge pinnatemperatuuri tõttu väga heledad. Wolfi-Rayet' tähe tuumas sünteesitakse heeliumi või sellest raskemaid elemente ning tuumasünteesi peatumisel plahvatab täht supernoovana või muutub mustaks auguks.[2]
Wolfi-Rayet' tähed avastasid prantsuse astronoomid Charles Wolf ja Georges Rayet, kes märkasid 1867. aastal Luige tähtkujus kolme tähte, millel olid tugevad emissioonijooned.[3]