MSN: kanakukk ät hotmail.com (e-kirjadele ette teatamata ei vasta, andke minu arutelus kirja saatmisest teada (mul on 800+ lugemata kirja hotmailis)).
Registreerusin Vikipeediasse 17. detsembril 2006, kaastööd alustasin 23. jaanuaril 2008.
Tunnustäht kaastöö eest | ||
Kaastöö eest eestikeelse Vikipeedia parendamisel. Hoogu juurde soovides, avjoska 1. juuni 2008, kell 12:28 (UTC) |
blockquote tag
Viitamise tehniline poolNäidisviidete-laadsete viidete loomiseks saab kasutada järgmist viisi:
Korduvad viitedKorduvate viidete korral, ehk juhul, kui ühele allikale viidatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viisi:
Viited tekitatakse artikli lõppu kohale, kus on <references/>.
Ühe autoriga raamat:
Leo Tikerpuu ja Elmar Pisa: [1]Pärnumaa ajalehed 1941: [2] [3]
Martin Christian Luther (1883-1963)Samal aastal Martin Christian Lutheri sünniga pani tema isa Christian Wilhelm Luther aluse Tallinna vineerivabrikule, viies sellega oma vanaisa alustatud puiduäri uuele tasemele. Martin sai vabriku direktoriks pärast isa surma 1914. aastal ning oli selles ametis kuni 1939. aastani, mil ta koos perega Saksamaale ümber asus. Lisaks Pärnu maanteel asuvatele vabrikuhoonetele jäi maha ka mitu vanalinna maja.
Martin Lutheri pojanaine Dorothea Luther ning pojapoeg Yens Marsen Luther üritasid Eestis tagasi saada nii vineeritehast kui ka mitut kinnistut, ent edutult ja samas skandaalselt. Kui Yens sai teada kunagise Lutheri vabriku järeltulija, Tallinna vineeri- ja mööblikombinaadi erastamisest Pjotr Sedini ja Ülo Pärnitsa firmale, pakkus ta kaks korda kõrgemat hinda. Vaidlus lõppes kohtuvälise kokkuleppega, mille kohaselt Sedini ja Pärnitsa AS Marlekor maksis Lutherile kolm miljonit krooni valuraha. Pärnitsa kaebas Lutheri aga kohtusse seepärast, et too oli teda Kaubalehes võrrelnud kantpeaga. Dorothea Luther kaebas aga kohtusse Harju maavalitsuse vara tagastamise komisjoni, kes oli keeldunud Kuusalu vallas asuva maa tagastamisest. Vaidlus lõppes riigikohtus lüüasaamisega, ent suur oli Lutherite imestus, kui hiljem selgus, et nende asju ajanud vandeadvokaat Viktor Kaasik vaidlusaluse maa endale oli saanud. Kaasik sai küll selle eest Advokatuuri aukohtus noomida, ent maad see Lutheritele tagasi ei toonud. Ka jäid neil tagasi saamata kinnistud Tallinna vanalinnas Suur-Karja tänavas, millest ühel asub Nikkolo kauplus ja teisel, mis hoonestati uuesti Nõukogude ajal, Domina Inn City hotell.
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=b68e32f2-b135-40d5-87e8-3d6d4fe91192&open=four--kanakukk 29. september 2008, kell 14:08 (UTC).
--kanakukk 29. september 2008, kell 14:21 (UTC)
--kanakukk 4. oktoober 2008, kell 07:26 (UTC).
Heli levimise kiirus v(m/s) ja õhutemperatuuri t(C) vahel on seos v = 331 + 0,6t.
Tallinnas on Hendriksoni küür, Kallioni teletorn, Karla katedraal ja Brunsi hambad. --kanakukk 4. november 2008, kell 08:24 (UTC).
1939. aastal sõlmis Eesti Vabariik Eesti-Saksa mittekallaletungileping (ratifitseeritud Vabariigi Presidendi poolt 22. juunil 1939. Lepingus nenditi, et EV ja Saksa Riik ei asu ühelgi juhul teineteise vastu sõdima ega mingit muud laadi vägivalda tarvitama. Suvesõda Tartumaal 1941, Herbert Lindmäe, lk 91