Tõnu Tender

Tõnu Tender (sündinud 21. novembril 1965 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja riigiametnik.^[1] Ta on Ülenurme Gümnaasiumi direktor.^[2]

Tõnu Tender on lõpetanud 1984. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1992. aastal Tartu Ülikooli eesti filoloogia erialal (cum laude), 1996. aastal Tartu Ülikoolis magistriõppe ja 2010. aastal doktoriõppe. Ta sai filoloogiamagistri kraadi väitekirjaga "Eesti släng: olemus ja uurimislugu, sissevaade vanglaslängi" ning filosoofiadoktori kraadi meedia ja kommunikatsiooni alal (2010, Tartu Ülikool) väitekirjaga "Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal".

Ta on EYS Veljesto liige.

Ta oli aastatel 1995–1996 Tartu Ülikoolis eesti keele õpetaja (Soome välisüliõpilastele), 1997–1998 Viljandi Kultuuriakadeemia eesti murrete lektor ja 1997–2001 Emakeele Seltsi teadussekretär. Aastatel 2001–2005 oli ta Haridus- ja Teadusministeeriumi keeletalituse juhataja ja aastatel 2005–2015 keeleosakonna nõunik.^[1] 1. septembrist 2015 kuni 1. septembrini 2020 oli ta Eesti Keele Instituudi direktor.^[3]^[4]

Alates 2022. aasta augustist on ta Ülenurme Gümnaasiumi direktor.^[2]

Tenderi uurimisvaldkonnad on keelepoliitika, mitmekeelsus, võõrkeelte oskus, keeleõppe motivatsioonid ja Eesti släng. Ta on olnud riiklike programmide "Eesti keel ja rahvuskultuur" (1999–2003) juhtkomitee liige, "Eesti keel ja rahvuslik mälu" (2004–2008) juhtkomitee liige ja aseesimees, "Eesti keel ja kultuurimälu" (2009–2013) juhtkomitee liige, Euroopa keeleõppe raamdokumendi projektijuht (2002–2008). Ta on olnud mitme väljaande toimetaja, ajakirja Oma Keel toimetuskolleegiumi liige (2000–). Emakeele Seltsi (1987–), Eesti Kirjanduse Seltsi (1993–), Eesti Keelenõukogu (2001–2011), Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi töörühma "Keeleõpe töö jaoks" liige (2009–).^[1]

Teoseidmuuda lähteteksti

Temalt on ilmunud üle 50 teadustrükise.^[1]

Trellide ja luku taga: sissevaade Eestis kinnipeetavate 20. sajandi slängi (kaasautor U. Ilm). Trt, 2003;
Cultural sustainability in a transition society: relations between foreign languages and geo-cultural self-position in Estonia (kaasautor A. Masso). // Int. J. Envir., Cultural, Econ. and Social Sustainability 3 (2007) 3;
About the linguistic constitution of social space: the case of Estonia (kaasautor A. Masso). // Trames 12 (2008) 2;
Two languages in addition to "mother tongue" – will this policy preserve linguistic diversity in Europe (kaasautor T. Vihalemm)? // Trames 13 (2009) 1.