Ülo Mallene

Ta lõpetas 1955. aastal Viljandi 1. Keskkooli ja 1965. aastal TRÜ majandusteaduskonna. Majanduskandidaat aastast 1971.

Treeninguid alustas 1951 Viljandi LNSK kiiruisutamisosakonnas Uno Petersi ja kergejõustikuosakonnas Otto Paatsi juhendamisel. 1953. aastal tuli ta kiiruisutamises Pärnu rajooni koolinoorte meistriks ja oli mitmekordne Jõu meister. Oli 30 km jooksus Eesti meistrivõistluste meeskondlik võitja (individuaalselt 6. koht). Võistles kõigil klassikalistel jooksudistantsidel, ka maratonis. Isiklikke rekordeid: 1500 m 4.09,2 (1963), maraton 3:00.43,0 (1963). Alates 1971. aastast Jõu auliige. Alates 1967. aastast oli Vabariikliku kategooriaga kergejõustikukohtunik. 1965–1967 ja 1974–1975 aastatel kuulus Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi ning oli 1965–1978 Jõu kergejõustikusektsiooni esimees^[1]. Tema spordialaseid kirjutisi avaldati Spordilehes ja Kehakultuuris.

Tema esimene töökoht oli Viljandi Tarbijate Kooperatiivi raamatupidaja õpilasena ja vähem kui aasta pärast oli ta juba vanemkaubatundja. Järgmistel aastatel jõudis ta olla nii Posti kaupluse juhataja kui ka Abja Tarbijate Kooperatiivi juht.

1965. aastal kaitses ta kaugõppes diplomitöö. Talle tehti ettepanek kandideerida Tartu Riikliku Ülikooli õppejõuks, kus ta töötaski aastatel 1966–1994 kaubandusökonoomika vanemõpetajana. Kui ta oli TRÜ-s õpetanud juba kuus aastat, tuli akadeemilisele karjäärile ajutine paus.

Talle tehti ettepanek hakata vastavatud Viru hotelli asedirektoriks. Et hotelli esimene mees oli ideoloogiategelane, kunagine Tartu julgeoleku ülem, siis vajati sinna ökonomisti, kes suudaks tööd organiseerida. See talle sobis ja kuna ametiga sai ta ka neljatoalise korteri eksperimentaalmajja, mis oli tollases mõistes täielik luksus. Õppejõuna oli ta enne elanud Tartu ühiselamus.

Aastatel 1973–1985 oli ta infobülletääni "Uut Kaubanduses" toimetuskolleegiumi esimees.

Edasi oli ta Tallinna 2. toidukaubastu kommertsdirektor. Viieaastane stressirohke töö Rein Ristlaane alluvuses hakkas sedavõrd tervisele, et pidi hakkama juba vahetama töökohta. Kuid parajasti plaanis seesama 2. toidukaubastu avada Lasnamäel Baltimaade suurimat iseteenindusega Kotka selvehalli ja Mallesel õnnestus saada selle selvehalli asutajaks ja direktoriks. Edukas töö Kotka juhina kestis 1985. aastani. Enne üleminekuaega jõudis ta olla veel mitu aastat olla agrotööstuskompleksi aianduse peavalitsuses juhtival kohal.

1990. aastate algul töötas ta Tallinna linnavalitsuses kaubandusnõunikuna, kuhu kutsus teda tollane Tallinna linnapea Hardo Aasmäe.^[2]

Hiljem oli ta aastatel 1994–2001 TTÜ käitismajanduse instituudis dotsent ja aastatel 1999–2001 oli ta Majandusõiguse ja Poliitika Instituudi rektor.

1994–1997 aastatel oli ühtlasi ka ajakirja Ärielu toimetaja.

Juba 1969–1976. aastatel oli ta kirjutanud ajalehele Edasi kaubanduskommentaare. Samuti on tema artikleid avaldatud Sakalas ja Äripäevas.

• Juhtimise teaduslikud alused kaubanduses (1973)
• Jaekaubanduse organisatsioon ja juhtimine (1985)
• Õlleraamat (1998)
• Müük ja müügikorraldus kaupluses (2005)
• 40 aastat VS Jõudi kergejõustikku (2010)
• Viljandi Tarbijate Ühistu 100 (2010)
• Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis (2014)

• Sakala - ÜLO MALLENE: kaubandusmees, kes leiutas sõna selvehall

• Haud Viljandi vanal kalmistul