İstanbuli arheoloogiamuuseumid
İstanbuli arheoloogiamuuseumid (türgi İstanbul Arkeoloji Müzeleri) on Türgis İstanbulis asuvate arheoloogiamuuseumide kompleks.
| İstanbuli arheoloogiamuuseumid | |
|---|---|
| İstanbul Arkeoloji Müzeleri | |
 İstanbuli arheoloogiamuuseumide peahoone esifassaad (2021) | |
| Asutatud | 1891 |
| Asukoht | İstanbul,  Türgi |
| Aadress | Osman Hamdi Bey Yokuşu Sokak, Gülhane, 34122 Fatih, İstanbul, Türgi |
| Liik | arheoloogiamuuseum |
| Külastajaid | 892 844 (2020) |
| Direktor | Zeynep Kızıltan |
See hõlmab kolme muuseumi: peahoones asuvat arheoloogiamuuseumi, peahoone ees asuvat Vana Idamaa muuseumi (Eski Şark Eserleri Müzesi) ja selle juures asuvat islamikunsti muuseumi (Çinili Köşk). Vanim neist on arheoloogiamuuseum, mis avati 1891. aastal.
Muuseumide mahukasse kogusse kuulub umbes miljon museaali.
Ajalugu
Algidee avada İstanbulis arheoloogiamuuseum tuli Osmanite riigi sultanilt Abdülazizilt, kes külastas 1867. aasta suvel arheoloogiamuuseume Pariisis, Londonis ja Viinis.[2] Muuseum otsustati rajada Kuldsarve lahe vasakpoolsele kaldale Topkapı palee kaugemate aedade piirkonda praeguse Gülhane pargi serva.
Hoone arhitektiks valiti Prantsuse-Osmani päritolu Alexander Vallaury, kes andis sellele Vana-Kreeka stiilis välimuse. Hoone esifassaadi juures kasutas ta ära hiljem muuseumis eksponeeritud Aleksander Suure sarkofaagi (4. saj e.m.a) ja "Leinavate naiste sarkofaagi" elemente. Hoone on praegugi üks esinduslikumad uusklassitsistliku stiili näiteid İstanbulis.
Muuseum avati 1891. aastal ning selle asutaja ja esimene kuraator oli Osman Hamdi Bey, kes oli tuntud arheoloog, kultuuritegelane ja kunstiasjatundja. 1883. aastal oli Osman Hamdi Bey eestvõtmisel avatud kunstikool ning see kohendati 1935. aastal Vana Idamaa muuseumiks. 1953. aastal lisandus neile Türgi ja islamikunsti muuseum, nüüdne islamikunsti muuseum. Selle muuseumi ajalugu ulatub 19. sajandi lõppu, kui seal oli avatud imperaatorlik muuseum.
Kogud
Kuna muuseum oli algselt Osmanite riigi imperaatorlik muuseum, saadeti selle kogule täiendust üle kogu impeeriumi. Selle tulemusena omandas muuseum väga mitmekülgse ja mahuka kogu, kuhu kuulub museaale Türgi, Vana-Kreeka ja Rooma aladelt.
Vana Idamaa muuseumi kogu hõlmab varaste tsivilisatsioonide leide Anatooliast, Mesopotaamiast, Vana-Egiptusest ja Araabia poolsaarelt.
_-_Foto_G._Dall%27Orto_28-5-2006.jpg)
Islamikunsti muuseum koondab Anatoolia piirkonnast pärinevaid ja seldžukkide keraamilisi plaate. Kogu tippe on Anatoolias asuva Ibrahim Bey mošee 14. sajandist pärit mihrab ning Osmanite aja tähtsamate keraamika- ja portselanitööstuse linnade İzniki ja Kütahya meistrite töönäited.[3]
Tuntumate museaalide hulka kuuluvad Aleksander Suure sarkofaag (4. saj e.m.a), Babüloonia Ištari värava lõvi kujutav bareljeef (u 575 e.m.a), Foiniikia valitseja Tabnit I sarkofaag (u 500 e.m.a), Rooma ajastu kujud Afrodisiasest, Ephesosest ja Mileetosest, Pergamoni linna Zeusi templist pärit kujude detailid (2. saj e.m.a) ning 800 000 Osmanite impeeriumi aja münti.