A.P. Møller-Mærsk

Ettevõtte loomine

1904. aastal rajasid Peter Mærsk-Møller ja tema poeg Arnold Peter Møller firma A/S Dampskibsselskabet Svendborg (Aurulaevakompanii Svendborg). Firma esimene laev oli 2200 dwt-line aurulaev Svendborg. 1917. aastal valmis Mølleri Odensee laevatehas, kus oli võimalik ehitada kuni 40 000-tonniseid laevu. 1920. aastate alguseks kuulus firmale 18 laeva kogukandevõimega 30 000 tonni. 1928. aastast hakati reisijatevedu üle Atlandi ja kasutati esimest korda nime "Mærsk". 1930. aastate lõpuks oli firma laevastik kasvanud 46-aluseliseks. II maailmasõja jooksul võeti kõik Mølleri laevad liitlasvägede käsutusse, sõja lõpuks olid laevadest alles vaid pooled.^[6]

Kiire laienemine 1950.–1960. aastatel

1950. aastatel tegeles kompanii suuresti laevaehitusega ja asutas teise, endisest suurema laevatehase, mis võimaldas valmistada kuni 200 000-tonniseid aluseid. 1960. aastate alguses hakkas ettevõte kiirelt laienema, omandades osaluse näiteks ettevõtete Roulunds Fabriker (autoosade valmistamine) ja F. Salling A/S (jaemüük). 1970. aastal alustas tööd Taani riiklik lennuettevõte Maersk Air, mis tegeles reisijateveoga aastani 2005.^[6]

Maersk Oil and Gas ja DUC (Dansk Undergrunds Consortium)

1962 andis Taani valitsus Møllerile ainuõiguse nafta ja maagaasi otsimiseks ning kaevandamiseks Taanis. Koostöös Royal Dutch Shelli ja Texacoga alustas Maersk Oil and Gas 1972. aastal kaevandmist. Kõrgajal pumpas DUC (Maerski, Shelli ja Texaco ühisfirma) päevas 500 000 barrelit naftat ja miljard kuupmeetrit maagaasi. 1970. aastate keskel omandas Maersk gaasiveoks vajalikud gaasitankerid.^[6]

Konteinerlaevanduse sünd

1973. aastal valmis Svendborg Maersk, Maerski esimene konteinerlaev. Konteinerite haldamiseks loodi firma kaubandusharu, millest kasvas hiljem välja tütarettevõte Maersk Logistics. Kuna konteinerlaevad oli vanadest laevadest oluliselt suurema tonnaažiga asuti ehitama uut kuivdokki, mis võimaldaks valmistada kuni 650 000 tonniseid laevu.^[6]

20. sajandi lõpp

1982. aastal läks Møller kahe tütarettevõttega (Aktieselskabet Dampskibsselskabet Svendborg ja Dampskibsselskabet af 1912, Aktieselskab) Kopenhaageni börsile, kuid emaettevõte (A. P. Møller) jäi siiski perekonna omandusse. 1985 omandati Suurbritannia ettevõte Norfolkline, mis tegeles suuresti logistikaga, kuid haldas ka Mandri-Euroopa ja Suurbritannia vahelisi laevaliine. 20. sajandi lõpus omandati laevandusfirmad East Asiatic Co. ja Sealand. Pärast Sealandi omandamist sai firmast Maersk Sealand maailma suurim laevandusmagnaat.^[6]

Meretransport

Meretransport on Maerski suurim tegevusala, tegeletakse nii konteiner- kui ka tankervedudega. Konteinerveod moodustavad ligi poole kogu grupi aastakäibest.

Maersk Line

Maersk grupi kõige suurem operatiivüksus Maersk Line on maailma suurim konteinervedude sooritaja, omades kokku 600 alust 3,8 miljoni TEU kogumahtuvusega.^[7] Maersk E-klass laevad olid 2006. aastal 15 500 TEU-ga maailma suurimad konteinerlaevad. 2013 peaks valmima esimesed Triple-E kategooria konteinerlaevad, mis mahutavad kuni 18 000 TEU-d.^[8]

Maersk Line on väga suurt tähelepanu pööranud keskkonnakaitsele, kasutades aastast 2009 n-ö slow steaming meetodit, mis kulutab ligi 59% vähem kütust kui klassikaline meetod. 2011. aastal katsetati koostöös Ameerika Mereväega Maersk Kalmaril biokütuseid.^[9]

Väiksemad tütarettevõtted

• MCC Transport – Aasia-sisesed konteinerveod
• Seago Line – konteinerveod Vahemerel
• Safmarine – Aafrika-sisesed veod
• Maersk Line, Limited – USA-s põhinev tütarettevõte
• Maersk Tankers – maagaasi ja nafta tankerveod

Lisaks omab Maersk Grupp 37,5% firmast Höegh Autoliners, mis tegeleb mootorsõidukite meretranspordiga, ja 31% Lääne- ja Põhjamere suurimast logistika- ja transpordifirmast DFDS.

Konteinerterminalide haldus

Maerski tütarettevõte APM Terminals haldab kokku ligi 40 konteinerterminali 5 kontinendil. Firma hallatavate terminalide hulka kuuluvad näiteks Rotterdam, Los Angeles, Göteborg, Tallinn, Peterburi ja Shanghai. APM Terminalsi peakorter asub Haagis ning 2012. aastal oli ettevõtte käive 4,78 miljardit USD.^[10]

Nafta ja maagaas

Maerski üks suuremaid tütarettevõtteid on Maersk Oil and Gas, mis tegeleb nafta ja maagaasi kaevandamisega. Maersk Oil and Gas rajati aastal 1962, kui Taani valitsus andis Maerskile eksklusiivõigused Põhjamere Taani osast nafta ja maagaasi otsimiseks ning kaevandamiseks. Praegu puurib Maersk Oil and Gas suuresti Põhjameres, kuid väiksemal määral ka näiteks Kataris, Kasahstanis ja Brasiilias. Kokku puuritakse päevas 600 000 barrelit naftat ja ligi miljard kuupmeetrit maagaasi. Maersk Oil and Gasi tegevus toodab 22% kogu grupi käibest ning 68% kasumist.

Muud tegevusalad

Jaekaubandus

Maersk omab 50% Dansk Supermarked A/S-ist. Kõnealune firma haldab 5 poeketti (Netto, Bilka jm) ja 1171 poodi kogu Skandinaavias. Dansk Supermarked A/S-i käive oli 2010. majandusaastal 10,7 miljardit USA dollarit.^[1]

Lennundus

Maersk Grupi tütarettevõte Star Air sooritab püsilepingu korras UPSile kaubalende. Star Airil on kokku 11 kaubalendudeks kohandatud Boeing 767t.

Aastatel 1970–2005 haldas A.P. Møller – Mærsk A/S Grupp ka Taani riiklikku lennufirmat Maersk Air, mis müüdi aastal 2005 Islandi investeerimisfirmale Fons Eignarhaldsfélag ja liideti Sterling Airlinesiga. 2008. aastal kuulutas Sterling Airlines välja pankroti.

Pangandus

A.P. Møller – Mærsk A/S Grupp omab 20% ühest Skandinaavia suurimast pangast – Danske Bankist. Danske Bankil on harud 9 riigis ning kogu grupi aastakäive oli 2010. aastal 44,40 miljardit Taani krooni.^[11]

Raudteetransport

Maerski tütarettevõte European Rail Shuttle B.V. tegeleb ISO-konteinerite raudteetranspordiga Rotterdami kaubasadamast Lääne- ja Kesk-Euroopasse. Suur osa firma veostest tuleb Maerski teistelt tütarettevõtetelt.

• A.P. MOLLER – MAERSK GROUP, The Maersk Group is a worldwide shipping and oil and gas company