Aedes aegypti

Aedes aegypti on linnades elav ja enamjaolt inimverest toituv sääsk. Ta levitab Zika ja chikungunya viirust, kollapalavikku ja dengepalavikku. Algselt on Aedes aegypti pärit Aafrikast,[2] kuid nüüdseks on ta levinud troopilises ja subtroopilises piirkonnas üle maailma.[3]

Aedes aegypti
Täiskasvanud Aedes aegypti
Täiskasvanud Aedes aegypti
Taksonoomia
RiikLoomad Animalia
HõimkondLülijalgsed Arthropoda
KlassPutukad Insecta
SeltsKahetiivalised Diptera
SugukondPistesääsklased Culicidae
PerekondAedes
Binaarne nimetus
Aedes aegypti
Linnaeus, 1762[1]
Aedes aegypti esinemise tõenäosus 2015. aastal (skaalal sinine 0 – punane 1).
Aedes aegypti esinemise tõenäosus 2015. aastal (skaalal sinine 0 – punane 1).
Sünonüümid
  • Culex aegypti Linnaeus, 1762
  • Culex excitans Walker, 1848
  • Culex taeniatus Wiedemann, 1828
  • Stegomyia aegypti Linnaeus, 1762[1]

Välimus

Aedes aegypti kehapikkus on tavaliselt 3–4 mm, värvuselt on ta must, keha ja pea piirkonnas on valged täpid ning jalgadel valged rõngad. Rindmikul on valge lüürat meenutav muster, millel on tuhmkollased "keeled". Tiivad on läbipaistvad. Värskelt munetud munad on valged, kuid värvuvad peagi mustaks.[4]

Elutsükkel ja toitumine

Isane Aedes aegypti on taimtoiduline, emased isendid tarbivad lisaks ka imetajate verd, mida hangivad kogu päeva jooksul. Vastsed toituvad vees leiduvatest bakteritest.[4] Veres sisalduvad toitained on vajalikud munade valmimiseks. Üks paaritumiskord võib Aedes aegypti jaoks olla piisav – ta säilitab spermat oma kehas ja suudab sellega munad viljastada viies kuni kuues jaos. Korraga muneb ta mitusada muna veekogudesse ja pindadele, mida ilm võib varsti märjaks teha. Kui Aedes aegypti väldib lömastatuks saamist ja insektitsiide, elab ta kuu aega.[5] Munad püsivad kuivades tingimustes eluvõimelisena kuni aasta ja koos munadega säilivad ka sääsega edasikanduvad viirused.[4]

Genoom

Aedes aegypti oli teine sääseline, mille genoom sekveneeriti (esimene oli Anopheles gambiae). Genoomi järjestus avaldati 2007. aastal. 1,38 miljardit aluspaari pikk genoom sisaldab hinnanguliselt 15 419 valke kodeerivat geeni.

Pilte

Viited