Al-Qaeda islamistlikus Magribis
Al-Qaeda islamistlikus Magribis (araabia keeles تنظيم القاعدة في بلاد المغرب الإسلامي, Tanẓīm al-Qā'idah fī Bilād al-Maghrib al-Islāmī; inglise keeles Al-Qaeda in the Islamic Maghreb (AQIM)) on islamistlik relvarühmitus, mille eesmärgiks on Alžeeria valitsuse kukutamine ning islamiriigi rajamine, eesmärkide saavutamiseks peetakse hetkel valitsusvastast võitlust.[13]
 | |
| Tegutsemisaastad | 2007– |
|---|---|
| Ideoloogia |
|
| Harud | |
| Juhid | Abdelmalek Droukdel, Yahya Abu el Hammam |
| Peakorter | Kabylie mäed[5][6] |
| Piirkond | |
| Liikmete arv | kuni 6000 (2018. aasta hinnang)[8] |
| Emaorganisatsioon | Al-Qā‘idah |
| Eelkäija | Groupe Salafiste pour la Prédication et le Combat (1998-2007) |
| Liitlased | Riikidest liitlased
|
| Vastased | Riikidest vastased
|
| Sõjad ja lahingud | Ülestõusud Magribis
|
| Terroriorganisatsiooniks määratlevad |  ÜRO  NATO  Euroopa Liit  Ameerika Ühendriigid .svg){kind=small} Ühendkuningriik  Prantsusmaa  Venemaa  Hiina  Japan  Kanada  Austraalia  Uus-Meremaa |
Rühmitus sai alguse nime Groupe Salafiste pour la Prédication et le Combat (GSPC) all. Grupeering on avaldanud oma plaani röövida ja rünnata Euroopa (sealhulgas Prantsusmaa ja Hispaania) ning Ameerika Ühendriikide sihtmärke. AQIM-i määratlevad terroristlikuks ÜRO, Ameerika Ühendriigid, Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Kanada, Venemaa ja Ühendkuningriik.
Liikmeid värvatakse peamiselt Alžeeria ja Sahara kogukondadest (nt Mali tuareegide hõimude seast), kuid ka Maroko äärelinnadest.[14][15][16][17] Rühmituse ladviku moodustavad alžeerlased.[18] AQIM-i kahtlustatakse sidemetes Aafrika Sarve rühmituse Ash-Shabābiga.[19]
Rühmituse põhilised tuluallikad on inimröövid ja pantvangide võtmised, viimase kümnendi jooksul on AQIM-i tulude suurust hinnatud 50 miljoni dollarini (45 miljonit eurot).[20]
2. märtsil 2017 liitusid organisatsiooni Sahara haruga rühmitused Macina Vabastusrinne, Ansar Dine, Al-Mourabitoun ja Jama'at Nasr al-Islam wal Muslimin.[21]
Nimi
Grupeeringu ametlik nimi on al-Qaeda organisatsioon islamistliku Magribi maadel (Qaedat al-Jihad fi Bilad al-Maghrib al-Islami), kuid seda lühendatakse tihti kujule Al-Qaeda islamistlikus Magribis.[22] Kuni 2007. aasta jaanuarini oli rühmituse nimi Groupe Salafiste pour la Prédication et le Combat (GSPC).[23]
Ajalugu
2007. aasta jaanuaris avalikustas GSPC, et muudab nime ning uueks nimeks saab "Al-Qaeda islamistlikus Magribis".[24]
19. jaanuaril 2009 teatas Suurbritannia ajaleht The Sun Alžeeria Tizi Ouzou provintsis asunud AQIM-i treeninglaagris toimunud muhkkatkupuhangust. Väljaande andmetel suri katku vähemalt 40 võitlejat. Teadete kohaselt põgenesid ellujäänud võitlejad laagrist üle Alžeeria laiali, lootuses katkust pääseda. Päev hiljem kirjutas USA ajaleht The Washington Times, tuginedes Ameerika Ühendriikide sõjaväeluure allikale, et vahejuhtum polnud seotud mitte katkupuhangu, vaid kas bio- või kemotoimeaine lekkega.[25]
Al-Qaeda islamistlikus Magribis on üks piirkonna jõukamaid ning paremini varustatud relvarühmitusi ning seda tänu humanitaarabiorganisatsioonide ning lääne valitsuste lunarahamaksudele.[26] Teadete kohaselt teenib AQIM 90% oma tuludest pantvangide pealt.[27] Al-Qaeda pealik Omar Ould Hamaha on öelnud: "Meie tuluallikad on lääneriigid. Nemad maksavad džihaadi eest."
2012. aasta detsembris lõi üks AQIM-i kõrgematest juhtidest, Mokhtar Belmokhtar, koos enda võitlejatega organisatsioonist lahku ning vaid paar nädalat hiljem tekitas Alžeerias In Amenase pantvangikriisi, mis oli vastulause Prantsusmaa algatatud operatsioon servalile Mali sõjas.[28] Belmokhtar väitis hiljem, et tegutses al-Qaeda loal.[29] 2015. aasta detsembris taasliitus mõlema osapoole avaldatud helisalvestiste kohaselt Belmokhtari Al-Mourabitoun AQIM-iga.[30]
Teated AQIM-i juhtkonna liikme Abdelhamid Abou Zeidi hukkumisest võitluses Prantsusmaa ja Tšaadi vägede vastu Põhja-Malis hakkasid levima 25. veebruaril 2013.[31] AQIM kinnitas väiteid sama aasta juunis.[32]
Grupeeringusisene diskrimineerimine
Väljaanne FrontPage Magazine kirjutas, et peamiselt araablastest koosnevas AQIM-is vaadatakse mustanahalistele liikmetele ülevalt alla. Teadaolevalt moodustavad kogu rühmituse juhtkonna alžeerlased, ühelgi neegril tõenäoliselt juhtivat ametikohta pole. Endine Kanada diplomaat Robert Fowler, keda AQIM Sahara kõrbes 2010. aastal 130 päeva vangis hoidis, kirjutas: "Mustade ja mittemustade vahel on AQIM-is suur lõhe. Nad küll kuulutavad, et seisavad võrdõiguslikkuse eest, kuid reaalsuses see nii ei ole. AQIM-i silmis on neegrid araablastega võrreldes madalamast klassist." Artiklis väideti ka, et Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas (MOJWA) lõi just rassilise diskrimineerimise pärast al-Qaedast lahku.
Ameerika Ühendriikide terrorismivastane institutsioon National Counterterrorism Center (NCTC) on samuti väitnud, et AQIM-is on mustanahalistel araablastest märksa vähem sõnaõigust. NCTC tugines AQIM-i värbajate ütlustele, et rühmituses nähakse mustanahalisi ebapädevatena, kuna neid saadetakse ainult vähem tähtsaid sihtmärke röövima. Memos tsiteeriti ka endist AQIM-i komandöri Mokhtar Belmokhtari, kes väljendas 2009. aasta augustis soovi värvata rohkem neegreid, kuna "neid on tänu viletsatele elutingimustele araablastest lihtsam veenda enesetaputerroristideks".[33]
2016. aastaks oli AQIM-il õnnestunud värvata suurel hulgal mustanahalisi aafriklasi, kes viisid läbi rünnakuid, nagu näiteks Elevandiluurannikul toimunud 2016. aasta Grand-Bassami tulistamine. AQIM-i komandör Yahya Abou el-Hammam ütles intervjuus Mauritaania veebilehele: "Tänaseks on mujahideen ehitanud ühes selle piirkonna poegade, meie mustade vendade, fulbede, bambarade ja songaidega, brigaade ning pataljone."[34]
Juhtkond
Al-Qaeda teadaolev juht islamistlikus Magribis on Yahya Abu el Hammam, kes on vastutav operatsioonide ja läänlaste röövimiste planeerimise eest Põhja- ja Lääne-Aafrikas. USA Rewards for Justice programmi raames on tema tabamise eest pandud vaevatasuks 5 miljonit USA dollarit. Detsembris 2013 ähvardas Hammam Al-Jazīrahle antud intervjuus, et Prantsusmaa sekkumine Saharas "avab Prantsusmaa inimestele põrgu väravad".[35] Juulis 2010 seostati teda 78-aastase prantslasest pantvangi tapmisega Nigeris. Aastal 2006 määrasid Alžeeria võimud talle süüdistatuna terrorismis in absentia surmanuhtluse.[36]