Suurbritannia

	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik inglise United Kingdom of Great Britain; and Northern Ireland; gaeli Rìoghachd Aonaichte na Breatainne Mòire; is Èireann a Tuath; iiri Ríocht Aontaithe na Breataine Móire agus Thuaisceart Éireann; korni Rywvaneth Unys Breten Veur; ha Kledhbarth Iwerdhon; kõmri Teyrnas Unedig Prydain Fawr; a Gogledd Iwerddon; šoti Unitit Kinrick o Great Breetain; an Northren Irland;
	Suurbritannia lipp Suurbritannia vapp
Riigihümn	God Save the King
Pealinn	London
Pindala	242 495 km²
Riigikeel	puudub (de facto inglise keel)
Ametlikud keeled	inglise ning piirkonniti korni, iiri, šoti, gaeli, kõmri
Rahvaarv	67 326 569 (2021)
Rahvastikutihedus	277,6 in/km²
Kuningas	Charles III
Peaminister	Rishi Sunak
Iseseisvus	1. mai 1707
SKT	2622,434 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	39 953 $ (2017)
Rahaühik	naelsterling (GBP)
Ajavöönd	maailmaaeg 0
Tippdomeen	.uk
ROK-i kood	GBR
Telefonikood	44

See artikkel räägib Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist; Suurbritannia saare kohta vaata artiklit Suurbritannia saar; Inglismaast, Šotimaast ja Walesist koosneva piirkonna kohta vaata artiklit Suurbritannia (piirkond); varasema kuningriigi kohta vaata artiklit Suurbritannia kuningriik.

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast. Riik asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ja hulgal väiksematel saartel Euraasia mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Riigi ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

2017. aasta seisuga oli Suurbritannia hinnanguline elanike arv 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 2022. aastast kuningas Charles III.

Briti saarte põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaid keldi keeli. Tänapäeval on keldi keeltest kogu riigis de jure tunnustatud ainult kõmri keel. Suurbritannia de facto riigikeel on germaani keelte hulka kuuluv inglise keel.

Nimi

Riigi tavanimi eesti keeles on Suurbritannia. Ametlikes tekstides peetakse sobivaks kasutada ka lühinime Ühendkuningriik^[5] (lühend ÜK), mis vastab sõna-sõnalt inglise keeles kasutatavale tavanimele United Kingdom (UK). Suurbritannia ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ingl United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland).

Suurbritannia kitsamas mõttes hõlmab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi osad, mille põhiosa jääb Suurbritannia saarele. Need on Inglismaa, Šotimaa ja Wales.

Mõnikord kasutatakse nüüdse riigi nimena ka nime Inglismaa, kuigi Inglismaa ei ole tänapäeval omaette riik, vaid Suurbritannia üks ajalooline osa. Sellist nimekasutust peetakse mööndavaks mitteametlikes tekstides.^[5]^[6]

Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Šotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks Suurbritannia kuningas. Lepingus "Treaty of Union" (1706) ja seaduses "Act of Union" (1707), mille põhjal Inglismaa ja Šotimaa ühendati, anti uuele ülesaarelisele riigile nimeks Suurbritannia (Great Britain). Samades dokumentides esineb ka sõnaühend United Kingdom ('ühendkuningriik'), kuid seda peetakse pigem kirjelduseks. Seetõttu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel 1707–1800 eksisteerinud riigi kohta nime Kingdom of Great Britain ('Suurbritannia Kuningriik').^[viide?]

Aastal 1801 ühines see kuningriik uue seaduse "Act of Union" põhjal Iirimaa Kuningriigiga, mida Suurbritannia monarh juba valitses. Uut kuningriiki nimetati sellest ajast Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks (United Kingdom of Great Britain and Ireland).

Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vaba Riigi dominiooni õigustes; ülejäänud krahvkonnad (Põhja-Iirimaa) jäid Suurbritannia koosseisu. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.

Haldusjaotus

Suurbritannia jaguneb neljaks ajalooliseks osaks: Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa.

Maa	Pindala (km²)	Rahvaarv (hinnang 2010)	Pealinn
Inglismaa	130 395	51,6 miljonit	London
Šotimaa	78 772	5,2 miljonit	Edinburgh
Wales	20 779	3,0 miljonit	Cardiff
Põhja-Iirimaa	13 843	1,8 miljonit	Belfast
Suurbritannia	243 789	62,1 miljonit	London

Rahvastik

Rahvaloendused toimuvad Suurbritannias iga 10 aasta järel. Viimane rahvaloendus leidis aset 2001. aastal ja selle järgi elas Suurbritannias 58 789 194 inimest. CIA järgi oli Suurbritannia 2010. aasta rahvaarv hinnanguliselt 62 348 447 inimest.^[7]

90% rahvastikust elab linnades.^[7]

Suurbritannia elanike oodatav keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Sündimuskordaja on 12,34 promilli ja suremuskordaja 9,33 promilli.^[7]

2007. aasta andmete järgi on AIDSi nakatunud 77 000 inimest.^[7]

2021. aasta loenduse andmetel on vähem kui pooled Inglismaa ja Walesi elanikud kristlased.^[8]

Linnad

Suurbritannia suurimad linnad
Koht	Linn	Elanike arv (2001)
1	London	7 172 091
2	Birmingham	970 892
3	Glasgow	629 501
4	Liverpool	469 017
5	Leeds	443 247
6	Sheffield	439 866
7	Edinburgh	430 082
8	Bristol	420 556
9	Manchester	394 269
10	Leicester	330 574

Majandus

Suurbritannias on maailma suuruselt kuues majandus ning Euroopas Saksamaa ja Prantsusmaa järel kolmas.

Suurbritannias oli töötus 2010. aasta andmete järgi 7,9%.^[7]

Inflatsioonitase oli 2010. aastal 3,3%.

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse^[7]
Sektor	SKT osakaal (2009)	Tööjõu osakaal (2006)
Põllumajandus	0,9%	1,4%
Tööstus	22,1%	18,2%
Teenindus	77,1%	80,4%

Väliskaubandus

Suurbritannia suurimad ekspordiartiklid on tööstuskaubad, kütused, kemikaalid, toit, joogid ja tubakas. Suurbritannia tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 14,71%, Saksamaa 11,06%, Prantsusmaa 8%, Holland 7,79%, Iirimaa 6,89%, Belgia 4,65% ja Hispaania 4% (2009).^[7]

Suurbritannia suurimad impordiartiklid on tööstuskaubad, masinad, kütused ja toidukaubad. Suurbritannia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 12,87%, Ameerika Ühendriigid 9,74%, Hiina 8,88%, Holland 6,94%, Prantsusmaa 6,64%, Belgia 4,86%, Norra 4,84%, Iirimaa 4,01% ja Itaalia 3,99% (2009).^[7]

Transport

Suurbritannias on 505 lennujaama, millest 306 hoovõturajad asfalteeritud. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m, on 9. Helikopterite maandumisväljakuid on 11.^[7] Suurbritannia suurim lennujaam on Londoni Heathrow' lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 66 036 957 reisijat. Rahvusvaheliste reisijate arvu poolest on Heathrow maailma suurim. Suurbritannia rahvuslik lennufirma on British Airways, reisijate arvult suurim on easyJet.

Suurbritannias on 16 454 km pikkune raudteevõrk. Suurbritannia teedevõrk on 394 428 km pikk.^[7]

Ajalugu

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik otsustas rahvahääletusega astuda ühepoolselt välja Euroopa Liidust. Väljaastumine jõustus 31. jaanuaril 2020. Üleminekuperiood kehtib 2020. aasta lõpuni. Lahkumist nimetatakse kõnekeeles Brexitiks.

Vaata ka

Viited

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

Search